see on kunst mida nad teevad aga kursant ei kuula neid vaid arreteerib nad. Edasi algab esimene vaatus. Rudolf on parimates aastates mees, kes peab oma kunagise sõbra ja kuulsa näitleja Ferdinand Vesihargi majamuuseumit. Anne-Mai (enam vähem sama vana kui Rudolf) nimetab ennast lihtsaks nõukogude leseks (näidendi jooksul räägib ta väga palju oma endisest abikaasast Leopoldist) ja kunstihuviliseks, kes külastab maestro Vesihargi muuseumi ning otsustab sinna elama jääda ja Rudolfil aidata külastajaid otsida. Ta loob muuseumis kodusema õhkkonna (paneb maalid seintele ja nipsasjakesi riiulitele) ja toob hulgaliselt uusi külastajaid. Rudolf austab ja armastab oma sõpra Ferdinandi kuigi too on kunagi Rudolfil hamba välja löönud. Koos kuulavad nad Vesihargi lindistusi, mis ei ole just kõige paremad aga Rudolf lubab, et ta õpetab Anne-Maid neid kuulama ja armastama. Järsku astub uksest sisse Vesihark ise
läinud, tema mõtles aga enda hea lõputunnistuse väärilise töö peale. Kuna Irmal oli hea tunnistus, siis arvati, et selline tark tüdruk ei tea mustast ja ropust tööst mitte kui miskit, niisiis läkski ta tädi Annale appi pesu triikima ja rullima. Irma leidis omale uue töökoha hr. Rudolfi juures toaneitsina. Kojamadam hirmutas aga Irmat mingisuguste õdede mõttega, et majahärral Rudolfil olla kombeks neid iga natukese aja tagant vahetada, et ka Irma pidavat üks neist olema, küll ta varsti näeb, kui siit ära läheb. See jutt ajas Irmale hirmu nahka Kui Irma oli juba Rudolfi juures tükk aega töötanud jõudis Lonni arusaamale, et Irma Vainu on Rudolfisse armunud. Rudolf oli tundnud huvi Irma meeste kohta, see peale tembeldas Irma Eedi enda peigmeheks, samas mainis aga ära, et tegu on ühepoolse armastusega.
laps tütar Ida. 1913. aastal sündis poeg Arvi. Arvi oli väga musikaalne. Ta ehitas ise raadio. Kaarel suri Esimese maailmasõja ajal. 1943. aasta sügisel sakslased küüditasid Kristiina ja ta pere Eestisse. Poeg Arvi otsustas elama minna Viljandimaale Abjasse, sinna läks ka Kristiina. Kristiina jäi seal kollatõppe, millesse ta ka suri. 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida4 Minu vanavanaisa Rudolf Lebreht sündis 14. detsembril 1900. aastal Hansu talus, mis asus Kuremaa külas. Rudolfil oli algharidus. Rudolf olevat käinud kohalikus koolis, aga nime minu vanaema ei tea. Rudolfil oli palju vendi ja õdesid. Vendade nimed olid Kaarel, Juhan, Eduard, Jaan. Õdede nimed olid Anni, Roosi ja Helmi. Nende kodumaja oli suur. Rudolfi hobiks oli maadlus. Ta osales ka mitmetel võistlustel ja tal läks hästi. Minu vanaema täpselt ei tea, mis kohad sai Rudolf, kuna kõik pere dokumendid ja tähtsad paberid läks kaduma Teise maailmasõja tagajärjel
nõudis kohe uue koha liike- niisiis mindi kinno. Irma valis kino, kuna see oli kohvikust odavam, Lonnile endale meeldis ka kino rohkem. Olles majahärra (Rudolf) juures juba natukene veetnud, läks Rudolf kodust korra ära ja ukse lävele ilmus keegi uudishimulik kojamadam, kes uuris ja puuris Irma kohta ja tahtis Irmalt passi, et teda sinna nö. sisse kirjutada. Irma aga unustas nii mitmelgi korral passi viimata. Kojamadam hirmutas aga Irmat mingisuguste õdede mõttega, et majahärral- Rudolfil olla kombeks neid iga natukese aja tagant vahetada, et ka Irma pidavat üks neist olema, küll ta varsti näeb, kui siit ära läheb. See jutt ajas Irmale hirmu nahka ja Irma tahtis juba kohe sealt lahkuda, kui miskipärast otsustas siiski jääda. Kojamadam mainis ka , et kauem on seal püsinud saledamad ja väledamad, kes on nagu ,,hipodroomi" hobused, Irma oli aga just vastupidist ning lisaks tema välimusele oli tal ka Lonni sõnutsi
meesaktiskulptuuridest, millega füürer lasi üle külvata kogu Saksamaa. Teisalt tuuakse näiteks see, et Hitleri sõnul näitas osalemine Esimeses maailmasõjas talle, kui hunnitu on meestest koosnev kogukond. Lothar Machtan viitab oma teoses Hitleri sõjakaaslasele Hans Mendile, kes kirjutas, et magas oma kaassõduriga, "oma meeshooraga, kelle nimi oli Adolf Hitler." Kui Hitler karjääri algul vahistati, jagas ta kongi Rudolf Hessiga, kellest sai Hitleri lähedasemaid liitlasi. Adolfil ja Rudolfil oli kombeks ihualasti ringi joosta ja korda rikkuda. Mõnede ajaloolaste arvates tiivustas Hitlerit homosid taga kiusama hirm saada ise paljastatud. 30. juunil 1934 lasi Hitler mõrvata oma lähedase sõbra ja tuntud homo, Natsionaalsotsialistliku Töölispartei rünnakrühma Sturmabteilung'i komandöri Ernst Röhmi. Pärast seda saatis ta koonduslaagritesse tuhandeid homosid. 9 2 Jossif Stalin
annaabi.ee 
