Risoomil võivad uued harud areneda sama aasta pungadest, talvitunud pungadest või ka uinuvatest pungadest vanadel risoomidel. Juured võivad tungida 120 cm sügavusse, kuid nende põhimass 70 90% asub pindmises 20cm mullakihis. 3.2 Maasika maapealne osa Maasikal on juurmised pikarootsulised kolmetised lehed. Leherootsualusel asetsevad abilehed, mis on oluliseks sorditunnuseks, erinedes värvuse, pikkuse, ja laiuse poolest. Mõnel sordi rootsul on säilinud rudimenteerunud abilehekesed. Lehtede arv puhmal, nende suurus, värvus ja kuju on sortidel erinev. Uued lehed hakkavad kasvama temperatuuril +6...+7 kraadi. Maasikalehtede kasvuks soodsaim temperatuur on 20 21 kraadi. Lehestik uueneb pidevalt kogu kasvuaja jooksul. Lehtede intensiivsemad kasvujärgud on mais- juunis ja pärast saagiaega, mil tekkinud lehed elavad 70 80 päeva ning surevad hilissügisel. Septembris ilmuvad uued lehed, mis võivad soodsates talveoludes elada kuni 8 kuud.
Kahe aheldunud geeni kaardistamine Metsiktüüpi emaseid äädikakärbseid ristati homosügootsete isastega, kes kandsid kahte autosoomset mutatsiooni vestigal (vg), mis põhjustas tiibade rudimenteerumist ning black (b), mis põhjustas musta kehavärvust. Meid huvitab geenide vg ja b vaheline distants. F1 põlvkond oli fenotüübilt metsiktüüpi, pikkade tiibade ja halli kehaga, mis kinnitas, et metsiktüüpi alleelid olid dominantsed. F1 põlvkonna emaseid ristati uuesti musta kehaga ja rudimenteerunud tiibadega homosügootsete isastega. 1000-st analüüsitud F2 põlvkonna isendist sarnanesid 820 fenotüübilt vanematega ning 180 olid rekombinantsed (92 halli keha ja rudimenteerunud tiibadega ning 88 musta keha ja pikkade tiibadega). Seda, et geenid vestigal ja black olid aheldunud, tõendab see, et rekombinante oli tunduvalt vähem kui 50% kogu järglaskonnast. Selleks, et määrata nende geenide vahelist distantsi, peame me leidma keskmise ristsiirete arvu F 1 põlvkonna emaste gameetides
superfitsiaalne ehk ovaalne Tsentroletsitaalne (rebu keskel), Putukad (Drosophila pindmine lõigustumine esialgu jaguneb sügoodi tuum melanogaster) Blastulate tüübid (tuua näiteid). 1.Tsöloblastula ehk õõnesblastula: ühe- või mitmekihiline blastoderm, ruumikas blastotsööl. Konn, meritäht, merisiilik. 2.Stereoblastula ehk umbblastula: siseõõs on rudimenteerunud. Kärssussid, lameussid, rõngussid, molluskid, putukad. 3.Plaakula: blastula on lamenenud liistakuks. Väheharjasussid, mantelloomad. 4.Blastotsüst: imetajatel (toimub rakkude divergents, õõnsuse teke ei ole võrreldav tüüpilistel blastulatel toimuvaga). 5.Diskoblastula ehk ketasblastula: lõigustumisel tekib animaalsel poolusel iduketas ehk blastodisk. Linnud, roomajad, luukalad, siugkonnalised, skorpionid, haid, raid. 6
poolusel iduketas ehk blastodisk ja kogu blastulat nimetatakse diskoblastulaks ehk ketasblastulaks. Blastulate tüübid (tsöloblastula e õõnesblastula, stereoblastula e umbblastula, ümbrisblastula e periblastula, blastotsüst, plaakula, diskoblastula e ketasblastula; oska tuua näiteid). - tsöloblastula e õõnesblastula - ühe või mitmekihiline blastoderm, ruumikas blastotsööl (konn, meritäht, merisiilik) - stereoblastula e umbblastula - siseõõs on rudimenteerunud või puudub(kärssussid, ripsussid, rõngussid, molluskid) - ümbrisblastula e periblastula - blastotsööl puudub, asendunud rebuga (enamik putukaid) - blastotsüst - imetajate blastula, rakkude divergents pole võrreldav tüüpilistel blastulatel tekkivatega - plaakula - blastula lamendunud liistakuks (väheharjasussid, mantelloomad) - diskoblastula e ketasblastula - lõigustumisel tekib animaalsel
Metsiktüüpi emaseid äädikakärbseid ristati homosügootsete isastega, kes kandsid kahte autosoomset mutatsiooni vestigal (vg), mis põhjustas tiibade rudimenteerumist ning black (b), mis põhjustas musta kehavärvust. Meid huvitab geenide vg ja b vaheline distants. F1 põlvkond oli fenotüübilt metsiktüüpi, pikkade tiibade ja halli kehaga, mis kinnitas, et metsiktüüpi alleelid olid dominantsed. F 1 põlvkonna emaseid ristati uuesti musta kehaga ja rudimenteerunud tiibadega homosügootsete isastega. 1000-st analüüsitud F 2 põlvkonna isendist sarnanesid 820 fenotüübilt vanematega ning 180 olid rekombinantsed (92 halli keha ja 42 rudimenteerunud tiibadega ning 88 musta keha ja pikkade tiibadega). Seda, et geenid vestigal ja black olid aheldunud, tõendab see, et rekombinante oli tunduvalt vähem kui 50% kogu järglaskonnast. Selleks, et
Metsiktüüpi emaseid äädikakärbseid ristati homosügootsete isastega, kes kandsid kahte autosoomset mutatsiooni vestigal (vg), mis põhjustas tiibade rudimenteerumist ning black (b), mis põhjustas musta kehavärvust. Meid huvitab geenide vg ja b vaheline distants. F1 põlvkond oli fenotüübilt metsiktüüpi, pikkade tiibade ja halli kehaga, mis kinnitas, et metsiktüüpi alleelid olid dominantsed. F 1 põlvkonna emaseid ristati uuesti musta kehaga ja rudimenteerunud tiibadega homosügootsete isastega. 1000-st analüüsitud F 2 põlvkonna isendist sarnanesid 820 fenotüübilt vanematega ning 180 olid rekombinantsed (92 halli keha ja rudimenteerunud tiibadega ning 88 musta keha ja pikkade tiibadega). Seda, et geenid vestigal ja black olid aheldunud, tõendab see, et rekombinante oli tunduvalt vähem kui 50% kogu järglaskonnast. Selleks, et määrata nende geenide vahelist distantsi, peame me leidma keskmise ristsiirete arvu F 1 põlvkonna emaste gameetides
Tume ja helevälja piirialal on marginaalrakkude tsoon b. Tsentroletsitaalne e superfitsiaalne – rebu paikneb keskel; lõigustumine toimub ainult pindmiselt. Lülijalgsed 46. Blastulate tüübid, oska tuua näiteid 23 Tsöloblastula e õõnesblastula – ühe või mitmekihiline blastoderm, ruumikas blastotsööl (konn, meritäht, merisiilik) Stereoblastula e umbblastula – siseõõs on rudimenteerunud (kärssussid, ripsussid, rõngussid, molluskid) Plaakula - blastula lamendunud liistakuks (väheharjasussid, mantelloomad) Blastotsüst – imetajatel Diskoblastula e ketasblastula – lõigustumisel tekib animaalsel poolusel iduketas e blastodisk (linnud, roomajad,luukalad, siugkonnalised, skorpionid, haid, raid) Periblastula e ümbrisblastula – blastotsööl puudub, asendunud rebuga (enamik putukaid) 47. Kortikaalne rotatsioon
annaabi.ee 
