c. Sugukond: konlased (Ranidae): i. Järvekonn (Rana ridibunda) ii. Rabakonn (Rana arvalis) iii. Rohukonn (Rana temporaria) iv. Tiigikonn (Rana lessonae) v. Veekonn (Rana esculenta) Kahepaiksete elupaikadeks on: rannikud ja kaldad (R), luited ja liivikud (L), rannaniidud (Nr), inimmõjul tekkinud ruderaalalad, klutuurmaistu (I), ajutised (efemeersed) veekogud (Ve), järvede ja jõgede kaldad (Rj), järved (seisuveelised veekogud, sh tehisveekogud) (Vä), metsad (M), põõsastikud (P), pargis, aiad, õues (Ia), niidud (N), lammid (A) ja sood (S) [1]. Ohustatus Eestis Kahepaikseteliigid esinevad piiratud alal väikesearvuliste ja sageli isoleeritud asurkonadena ning nii on nad looduslikest ja inimtekkelistest muudatustest kergesti mõjutatavad. Eelkõige
lk 9) Viimane raamat ilmus 2008.aaastal.(wikipedia) Eesti punasesse raamatusse kantud elustikuvormid: seened, samblikud, vetikad, sammaltaimed, soontaimed, selgrootud ja selgroogsed. Ohustatuse kategooriad: hävinud või tõenäoliselt hävinud, eriti ohustatud, ohualtid, haruldased, tähelepanu vajavad ja määratlemata. Elupaikade jaotus: metsad, põõsastikud, sood, niidud, rannikud ja kaldad, lammid, kaljud, loopealsed, luited ja liivikud, 4 veekogud või inimmõjul tekkinud ruderaalalad. ("Eesti punane raamat"1998, lk 12, 14,16) 1998.aasta raamatus oli seeneliike 91, samblikuid 110, selgrootuid 490, limuseid 39, putukaid 314, mardikalisi 132, kiletiivalisi 57, selgroogseid 101, kalasid 25, kahepaikseid 5, roomajaid 1, linde 56, imetajaid 17. ("Eesti punane raamat"1998) Ökosüsteem Kunagi kaua aega tagasi oli inimese mõju keskkonnale väga väike ja kohaliku tähtsusega. Loomade ja taimede uuenemisvõime oli täiesti piisav, et korvata korjamisest ja küttimisest
põõsarindes vaevakask, puhmarindes kõrrelised, lõikheinalised ja sõnajalad. Puittaimedest leidus pajusid, kadakat, astelpaju, ajastu lõpul ka sarapuud, leppa ja jalakat. Fauna: põhjapõdra ränne põhjapoolsematele aladele. Ürgpiisoni väljasuremine. Kasemetsade põhiline "lihatootja" oli põder. Vanimad laagrikohad: Pulli asula ja Kunda Lammasmägi > kalapüük/jahindus. Inimese mõju taimkattele väike: vb ruderaalalad laagriplatside ümbruses ja põlendikud. o Atlantikum Kliima muutus niiskemaks ja soojemaks. Laialehistes metsades peale tamme, jalaka ja pärna ka vaher, raagremmelgas, valgepöök. Kagu- Eestist algas kuuse sissetung. Lääne- ja Loode-Eesti transgressioonialadel (mere pealetung) säilisid männikud. Liigirikas rohurinne (puuvõõrik, luuderohi). Fauna: sookilpkonna levik. Ussid, putukad, molluskid > toiduks
sõnajalad. Puittaimedest leidus pajusid, kadakat, astelpaju, ajastu lõpul ka sarapuud, leppa ja jalakat. Fauna: põhjapõdra ränne põhjapoolsematele aladele. Ürgpiisoni väljasuremine. Kasemetsade põhiline “lihatootja” oli põder. Vanimad laagrikohad: Pulli asula ja Kunda Lammasmägi > kalapüük/jahindus. Inimese mõju taimkattele väike: vb ruderaalalad laagriplatside ümbruses ja põlendikud. o Atlantikum Kliima muutus niiskemaks ja soojemaks. Laialehistes metsades peale tamme, jalaka ja pärna ka vaher, raagremmelgas, valgepöök. Kagu- Eestist algas kuuse sissetung. Lääne- ja Loode-Eesti transgressioonialadel (mere pealetung) säilisid männikud. Liigirikas rohurinne (puuvõõrik, luuderohi). Fauna: sookilpkonna levik. Ussid, putukad, molluskid > toiduks omnivooridele. Metssiga, orav, metshiir.
annaabi.ee 
