Ema lisas veel:"Jah, aeglane oli ja ragises nii, mis hirmus!" Kui arvestamine oli valmis, siis sai sealt veel igasugu asju välja trükkida. Teises loos räägib ema rublast oma hiilguse lõpul. Enne Eesti Krooni tulekut 1992. aastal läks rubla väga odavaks. Tänu sellele hakati töötajatele palju palka maksma, kuid alguses jäid kaupade hinnad poodides samaks ning korraks oli elu ikka väga hea, kuna sai endale lubada väga palju. Ema jutustab veel, et kuna rublades oli vaja väga palju palka maksta, siis kõigile ei jätkunudki reaalsel kujul eksisteerivat raha,vaid igaühele anti tsekiraamatud ja kirutati sellega palk välja. Ema ütleb, et ta on isegi poes ühel korral tsekiraamatut kasutanud. Ta nimelt ostis mu vennale, kes siis veel 7-aastane oli, sünnipäevaks suure uhke tordi. Paari kuuga olid kauplused juba tühjaks ostetud ja elu läks vanaviisi edasi ainult, et raha oli rohkem. Ema jutustab veel sellest, kuidas Jaak Joala linnas esinemas käis
siiski samaks, 4,1 4,5 euro juurde. Valgevene oli vahepeal ka oma valuutakursi vabaks lasknud ning kommertspangad kauplesid sellega ligi 30% madalamal tasemel, kui oli Valgevene endi keskpanga vahetuskurss. Võimalikku devalveerimise ohtu tunnistas ka ettevõte, kuid nende ja LHV analüütikute hinnangul oli devalveerimise oht ettevõtte jaoks pigem positiivne. Nimelt olid rahalised vahendid eelkõige eurodes, müügilepingud Venemaa rublades ning suurimad kulud Valgevene rublades. 8.06.2011 teatas ettevõte börsile aktsionäride korralise üldkoosoleku toimumisest Päevakorras oli auditeeritud tulemuste kinnitamise kõrval ka uue audiitori nimetamine AS Deloitte Audit Eesti ning nõukogu liikmete tasu vähendamine. Audiitori vahetust põhjendati 30.06 toimunud koosolekul, kui tavapärast protsessi. Kuna ka nõukogu liikmete tasu vähendamine tundus kahtlane, siis tekitas see mul küsimuse, et miks ühepoolselt varem kokkulepitud tasu vähendatakse
väärtusest. (Aasmäe 1999:186-187) Eelnimetatud seaduse mõningaid paragrahve muudeti Vabariigi Valitsuse poolt 31. detsembril 1920 vastu võetud seadusega 29. septembri 1917 a. linnade sissetulekute ja väljaminekute seaduse muutmise ja täiendamise kohta (RT 1921, 3, 20). Selles seaduses oli hulk olulisi sätteid- Linnavolikogudele anti õigus : 1) määrata ehitise teenindamiseks vajalik maa, mis oli maksuvaba; 2)korraldada kinnisvara hindamist oma äranägemisel. Rublades antud maksu piirmäärad tunnistati kehtetuks. Volikogu vastu võetud maksumäärad pidi kinnitama siseminister. Nimetatud Vene riigi seadus, millele hiljem viidatakse kui linnade sissetulekute, väljaminekute, eelarvete ja aruannete seadusele, väärib kommentaari, kuna selle alusel hinnati ja maksutati kinnisvara linnades kuni linnaseaduse (RT 1938, 43, 404) jõustumiseni 1. mail 1938. Näiteks Nõmme Linnavolikogu poolt 19. jaanuaril 1933 kinnitatud juhtnöörid
riikidest NL-i liikmed 6) uued põhiseadused, parlamentÜlemnõukogu. Uued valitsusjuhid Johannes Lauristin, Vilis Lacis, Mecys Gedvilas , aga tegelik võim kompartei I sekretäri kätte: Karl Säre, Janis Kalnberzins, Antanas Snieckus. 7) Sovetiseerimine: nationaliseeriti pangad, tööstus, eramajad (max eramaa 30ha), maa jagati välja, tööliste-riigiametnike palku suurendati, elatustase langes. 8) kohalikud valuutad rublades halva kursiga hävitas inimeste säästud 9) sõjaväed asendati Punaarmeega: 22. Eesti, 23.Läti, 29. Leedu territoriaalne laskurkorpus. 10) tsensuur ja propaganda 11) NKVD (siseasjade rahvakomissariaat) terror- Stalin 14.06.1941 massiküüditamised: 43 000 baltlast (10 000 + 15 000 + 18 000) GULAGi (sunnitöölaagrid) Natside Ostland 22.06.41 Sks ründas NSVL-i, Eestisse jõudis septembris. Baltlaste sissisalgad. Leedu
annaabi.ee 
