Laserite ajalugu Click to edit Master text stylesUSA füüsik Second level Theodore Maiman Third level Fourth level (s. 1927) ehitas Fifth level esimese töötava laseri, milleks oli sünteetilisest rubiinist silinder. Rubiinist laser Lihtne rubiinlaseri ehitus Laserite ajalugu LASER on lühendsõna: Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse abil) Roy Glauber, 80, John Hall, 71, Theodor Hänsch, 63, USA Harvardi Ülik. USA Colorado Saksamaa, Müncheni professor Ülik. professor Ülik. professor 2005. A
Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation esitähtedest, mis tähendab valguse võimendumist stimuleeritud kiirguse kaudu. Stimuleeritud kiirguse tõestas juba 1916. aastal Albert Einstein, kuid esimese laseri teostamiseks läks siiski veel aega. Laseri põhimõtte avastas aga Charles Townes USA-s 1954. aastal, ning asus seda viimistlema koos Schawlow´ga. USA Theodore Maiman ehitas esimese töötava laseri, 16. mail 1960. aastal milleks oli sünteetilisest rubiinist silinder. Rubiin andis tavalist valgust välklambist ja kiirgas laserivalgust. Laseri leiutamisel ei saa aga ühte kindlat nime nimetada, oma osa on selles 20. sajandi suursaavutuses nii Townes'il, Schawlow'l, Gouldil, Maimanil, Prohhorovil kui ka Bassovil. Aatom kiirgab valguse footoni siis, kui elektron langeb aatomis kõrgema energiaga tasemelt ehk ergutatud olekust madalama energiaga tasemele. Enamikel juhtudel kiirgavad ergutatud elektronid valgusfootoneid iseeneslikult. Seda kutsutakse
järkjärgulisel taasühinemisel või ioonide põrkergastusel pöördhõivestuvad aatomite siseelektronkatted ja selle tagajärjel tekib stimuleeritud röntgenkiirgus. Resonaatoripeegleina võivad toimida näiteks kristallvõred. Röntgenkiirte võimalikke rakendusi on näiteks mikroobjektide holograafia ja laserrelv. Rubiinlaser, selle töö ja ehitus Pööratud jaotuse põhimõte realiseeriti esmakordselt rubiinlaseris (praegu kõige levinumad laserid), sünteetilisest rubiinist kristallvardas, millele on valmistamise ajal lisatud tühine hulk kroomi. Rubiin on alumiiniumoksiidi kristall teatud lisandiga, mis tingib tema suurepärase värvuse. Safiir on sama kristall, ainult teise lisandiga. Neid kristalle osatakse nüüd tehislikult valmistada pikkade varraste kujul, mille kristallivõre on väga hea kvaliteediga. Puhas, lisanditeta alumiiniumoksiidi kristall on värvitu ja läbipaistev. Kui kasvatamise ajal lisada
laserskännerites, lasersihikutes Meditsiinis hambaravi, silmalõikused, laserkirurgia, laserteraapia Meelelahutuses holograafias, visuaalkunstis Sõjaväes Sidetehnika valguskaablid Mõõteseadmetes maamõõtmine Ehituses lasernivelliirid Valveseadmetes- Bondi filmid 1960. aasta mais õnnestus Ameerika teadlasel Theodore Maimanil luua esimene laserkiir, erepunase valguse impulss. Tema laseriks oli rubiinlaser Esimene laser tekitas valgust sünteetilisest rubiinist. Rubiin annab tavalist valgust välklambist ja kiirgab laserivalgust. Sellega oli pandud alus uuele teadusharule, millele leitakse tänapäeval juba sadu ning isegi tuhandeid kasutusi teaduses, tehnikas ja meelelahutuses. Igat sorti valgus, sealhulgas ka laserist, ning loomulik valgus, liigub äärmselt kiiresti 300 000km/s. Selline kiirus võib tunduda uskumatuna, kuid kosmoses on tegu tohutu suurte vahemaadega. Näiteks asub Päike meist 150 milnjoni kilomeetri
Ergastamisel viiakse elektronid ergastatud olekusse, kust nad kohe siirduvad väiksema energiaga, aga metastabiilsesse olekusse. Kuna metastabiilses olekus viibivad elektronid kaua, ja ergastamine toimub pidevalt, siis peagi on ergastatud olekus elektrone rohkem kui neid on põhiolekus. Sellist olukorda nimetatakse pöördhõiveks, sest tavaliselt on elektrone põhiolekus rohkem kui ergastatud olekuis. 13. Kuidas töötab rubiinlaser? - Seda tüüpi laseris on sünteetilisest rubiinist varras, mille otstes on peeglid. Valge valguse sähvatused spiraalsest ümber varda asuvast välklambist ergutavad rubiini aatomeid. Niipea, kui üks ergutatud aatomitest suudab spontaanselt footoni kiirata, stimuleerib see footon teisi ergutatud aatomeid kiirgama valgust, mis peegeldub edasi-tagasi varda otstesse paigutatud peeglite vahel. Üks peeglitest on pool- läbilaskev, nii et laseri kiir saab korduvalt toru sees peegelduda ja lõpuks välja pääseda. Teised laserid kasutavad
Rubiinlaser Peremeeskeskkond: safiir (Al2O3, anisotroopne dielektrik), dopeeritakse Cr2O3 (0,05 kaaluprotsenti). Lainepikkused: 694,3 nm & 692,9 nm A21 = 333 s-1, 2 = 3 ms, 21 = 2,5E-20 cm2 = 3,3E11 s-1 Nõrga signaali võimendus 0,2 cm-1 Optiline pumpamine: neeldumisribad 404 & 554 nm, = 50 nm (4A24F2, 4F1) Rubiinlaser, selle töö ja ehitus Pööratud jaotuse põhimõte realiseeriti esmakordselt rubiinlaseris (praegu kõige levinumad laserid), sünteetilisest rubiinist kristallvardas, millele on valmistamise ajal lisatud tühine hulk kroomi. Rubiin on alumiiniumoksiidi kristall teatud lisandiga, mis tingib tema suurepärase värvuse. Safiir on sama kristall, ainult teise lisandiga. Neid kristalle osatakse nüüd tehislikult valmistada pikkade varraste kujul, mille kristallivõre on väga hea kvaliteediga. Puhas, lisanditeta alumiiniumoksiidi kristall on värvitu ja läbipaistev.
1960. aasta mais õnnestus Ameerika teadlasel Theodore Maimanil luua esimene laserkiir, erepunase valguse impulss. Tema laseriks oli rubiinlaser ( joon.1). joon. 1 Esimene laser tekitas valgust sünteetilisest rubiinist. Rubiin annab tavalist valgust välklambist ja kiirgab laserivalgust. Sellega oli pandud alus uuele teadusharule, millele leitakse tänapäeval juba sadu ning isegi tuhandeid kasutusi teaduses, tehnikas ja meelelahutuses. Sõna ,,laser" on tulnud ingliskeelsest sõnadest light amplification by stimulated emission of radiation mis tähendab ,,valguse võimendus kiirguse stimuleeritud eritumise kaudu". Laser on seade, mis võimaldab kiirgata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe
uute liikmete vastuvõtuks. (peekrid kui võrdsuse sümbol) 8 Rippsildid riputati peekrite külge, autoreid tihti ei teata, siin 30tk. Peamiselt barokk, rokokoo. Rüütel taras lauakell/kelluke, eesistuja kutsus rahvast korrale, teavitas algust-lõppu. 5,6,7 Mustpeade aarded - esemete algpärituolu ei teata tihti, kuna need olid annetused gildile - Meistrinime pole tihti peal - Hirvejalgpokaal vanim 18. saj - Papagoi 15. saj, vanim säilinud mustpeade ese, rubiinist silmad. rändauhind laskmisvõistlusele. Kanuti ja Suurgildil olid sarnased. Veel: rätsepatsunfti vanim tervituspokaal. Säilinud 2 Niguliste ristimisvaagnat. nt ,,Maarja kuulutus" Sauad Presenteerimisvaagnad peen töö Vigurpokaal ,,Hans keldris" Epitaafid Epitaaf mälestuspilt kindla isiku või isikutegrupi mälestuse jäädvustamiseks. Koosneb kolmest osast: keskosa: kadunukesed, religioosne stseen; Allosa: tekst kadunu kohta; Ülal: tekst Uuest või Vanast Testamendist.
lahknemisnurk, kiirgusvõimsus (alalislaseril) või välke kestus, energia ja ilmumisaja sagedus, kasutegur ja mõõtmed. Aktiivaine oleku järgi eristatakse gaas-, vedelik- ja tahkislasereid. Lisaks saab lasereid liigitada genereeritava kiirguse järgi: iraser (infrapuna-), uvaser (ultraviolett-), raser või xaser (röntgenikiirguse) ja gaser (gammakiirguse laser).6 4.1 Rubiinlaser ,,Pööratud jaotuse põhimõte realiseeeriti esimest korda rubiinlaseris, sünteetilisest rubiinist kristallvardas, millele valmistamise ajal oli lisatud tühine hulk kroomi(0,05%). Selline kroomikogus annab rubiinile roosa tooni. Just nimelt need ühtlaselt, otsekui metalliauruna kristallis hajunud kroomiaatomid on süüüdi laser kiirguses. Rubiinvarda kvaliteet peab olema esmaklassiline. Varda mõlemad otsad poleeritakse hästi tasaseks, esimestes laserites kaeti nad veel poolläbipaistva hõbedakihiga et esilekutsuda kiirte edasi-tagasi pendeldamisest tingitud võimendusefekti
Valguse suure kiirguse tõttu toimub see pidevalt kasvava intensiivsusega edasi-tagasi põrkumine välkkiirelt. Seega tekib kõigi tingimuste täidetuse korral tohutult intensiivne, eriliste omadustega, väga lühiajaline valgusimpulss. Ardo Laur Rubiinlaser, selle töö ja ehitus Pööratud jaotuse põhimõte realiseeriti esmakordselt rubiinlaseris (praegu kõige levinumad laserid), sünteetilisest rubiinist kristallvardas, millele on valmistamise ajal lisatud tühine hulk kroomi. Rubiin on alumiiniumoksiidi kristall teatud lisandiga, mis tingib tema suurepärase värvuse. Safiir on sama kristall, ainult teise lisandiga. Neid kristalle osatakse nüüd tehislikult valmistada pikkade varraste kujul, mille kristallivõre on väga hea kvaliteediga. Puhas, lisanditeta alumiiniumoksiidi kristall on värvitu ja läbipaistev. Kui kasvatamise ajal lisada talle veidi titaani, omandab kristall helesinise
annaabi.ee 
