Kännumütsik Mycena galericulata Verimütsik Mycena haematopus Harilik mütsik Mycene vulgaris Sgk Pleurotaceae Kopsservik Pleurotus pulmonarius Sgk Pluteaceae Kollakaspruun kärbseseen Amanita fulva Pruun kärbseseen Amanita porphyria Roosa kärbseseen Amanita rubescens - Amanita submembranacea Rõngata kärbseseen Amanita vaginata Valge kärbseseen Amanita virosa Kahevärviline kärbseseen Amanita battarrae Põdranapsik Pluteus cervinus Soomusnapsik Pluteus petastus Sgk Schizophyllaceae Lõhislehik Schizophyllum commune
Eoslehekesed valge, vabad. Jalg valge või kollakas, härmaneebemeline, mugulja alusega, laia nahkja rippuva ülaküljel sileda rõngaga, jalale külge kasvanud kontsentriliste ebemeliste vöötidega ilmneva tupega. Seeneliha valge, kübaranaha all sidrun- või pruunkollane. Kasvukoht:kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinuimad asukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Roosa kärbseseen ehk Amanita rubescens: Kõikidest teistest kärbseseentest erineb roosa kärbseseen roosaka või punaka seeneliha poolest. Tegemist on hea söögiseenega, kuigi kupatamata seene söömine suurtes kogustes võib mõnedel inimestel kerget mürgitust põhjustada. Seen sisaldab hemolüütilise toimega mürkainet, mis keevas vees lahustub. Panter-kärbseseen on temaga väliselt väga sarnane ning neid aetakse tihti segamini, seepärast tuleb roosade kärbseseente korjamisega olla väga ettevaatlik. Tunnused: Kübar
Seen on osalenud enamuses inimeste mürgitamises seentega, võimaluses, et temaga mürgitati ka Rooma keiser Claudius ja Püha Rooma keiser Charles VI. Põhi toksiini koostisosaks on - amanitin, mis kahjustab maksa ja neere. Teised kärbseseened Kollakaspruun kärbseseen - Amanita fulva Pruun kärbseseen - Amanita porphyria 9 Kollane kärbseseen - Amanita citrina Roosa kärbseseen - Amanita rubescens Kuning-kärbseseen - Amanita regalis Rõngata kärbseseen - Amanita vaginata Kahevärviline kärbseseen - Amanita battarrea Ka meie ülejäänud kärbseseened tuleb lugeda mürgisteks. Varasemas kirjanduses on roosat ja rõngata peetud söödavateks. Rõngata kärbseseente hulgast ka kollakaspruuni kärbseseent. Tänastel andmetel põhjustavad need aga mao- ja soolenähtudega piirduvaid seenemürgistusi. Needki võivad osutuda eluohtlikeks, eriti lastele
erinevaid taimi nagu siiltsesalpiiniat ja veripuud. Punast saab ka akaatsiast, hennast, humalast, jõulutähest, punapuust, paprikast, pihlakast ja paljudest teistest taimedest ja lilledest nagu hibiskus ja daalia. Punane erinevates keeltes: Paljudes keeltes on sõna punane ja värvus sünonüümid. Inglise keeles on punane red, vanas inglise keeles read, rad ,ruby; prantsuse keeles rouge, boraeaux (bordoo tumepunane); ladina keeles ruber; ribeus, ruberrimus,rubescens, rutilans ; itaalia keeles rosso; scarlattina, scarlatto; saksa keeles rot; kreeka keeles kokkinos; jaapani keeles akai, aka, akane, makka(erepunane) jne Punasel värvil oli oluline roll alkeemias punane seostus kullaks muutumise ja tarkade kivi otsinguga. Seetõttu umbes 1300 kuni 1600 aastani oli Inglismaal kulla sünonüümiks sõna `red' punane. Sinine Sinise värvi lainepikkus on 440- 490 nanomeetrit.
11 kitsa vatja voldina; viljakehad suhteliseltväikesed (kübar kuni 7 cm). Kollast ja pruuni kärbseseent ei peeta otseselt mürgiseks, küll aga inimeselekahjulikke aineid (bufoteniini) sisaldavateks (Hanso jt. 2000). Austraalias ei esine. 1.3.5 Roosa kärbseseen Sageli esineb meil veel okas- ja segametsades juulist alates roosat kärbseseent(A. rubescens(Pers.: Fr.)Gray); kübar on tal punakas-, kollakas- kuni hallikaspruun, alati roosaka või lihapunakavarjundiga, enamasti ebaühtlaselt värvunud, alati kübaraga sama värvi näsajate ebemetega; jalal iseloomulik valge lai rihveljas rõngas, jala alus roosakas, tupp kontsentriliste ebemeliste vöötidena; seenelihaheleroosakas, eriti kübaranaha all; värskelt mürgine, kuid kupatatult söödav (Hanso jt.2000). Austraalias puudub. 1.3.6 Hall kärbseseen
annaabi.ee 
