Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rsile" - 3 õppematerjali

Muusika kodutöö nr5-Audentese e-õpe
6
docx

Muusika kodutöö nr5 (Audentese e-õpe)

1.Kirjuta välja kõik regilaulule omased tunnused: •Regilaul koosneb sõnadest, viisist ja esitusest. •Regilaulus on esikohal sõnad. •Regivärsile on iseloomulik algriim •Värsireas on 8 silpi, igale silbile vastab värsitõus või –langus. •Värsi lõpus võib esineda sise- ja lõpukaota keelendeid (näit kaske, leelo, alleaa ) •Regiviisid põhinevad 3-4 erineval helil ja on lühikesed. Mida lühem ja lihtsam viis, seda vanem (uuem või vanem) laul. •Regilaulud võivad olla üherealised(koor kordab järgi eeslaulja sõnu ja viisi) või kaherealised (eeslaulja laulab poolviisi ette ning koor vastab samade sõnade, kuid teise

Muusika → Muusikaõpetus
23 allalaadimist
Rahvalooming ja rahvalaul
3
docx

Rahvalooming ja rahvalaul

Rahvalaulud on ajalooallikaks. Eesti rahvalaul jaguneb: 1) Vanem ehk regivärsiline ehk regilaul 2) Uuem rahvalaul Regilaul kujunes välja tuhandeid aastaid tagasi, see on põhiliselt maarahva laul. Regilaul hakkas hääbuma kui Eestisse jõudis kirjalik kultuur muu maailma kaudu. Praegu kohtab ehedat regilaulu setumaal ja kihnus. Regilaul koosneb regivärssidest. Tänapäeval kirjutatakse iga värsirida oma ette reale. Regivärsile on iseloomulik: 1) Algriim ­ sõnad, mis algavad sama häälikuga. 2) Mõttekordus ­ igas värsireas kordub üks ja sama mõte. Värsside kordamine mõtte tervikuks. 3) Värsirida koosneb kaheksast silbist. Rõhk on esimesel silbil. 4) On erinevaid skeeme. Regivärss koosneb tavaliselt neljast kahesilbilisest sõnast. Kolmesilbiline kirjutatakse kolme kaheksandik noodiga nim murtud värss. Kui rõhud pannakse kolmest neljaseks, siis seda nimetatakse skandeerimiseks.

Muusika → Muusika
20 allalaadimist
Finatsraamatupidamine
46
doc

Finatsraamatupidamine

kajastatakse vara katteallikaid ­ kohustusi ja omakapitali seisu. Mõlemad suurused peavad olema väärtuseliselt võrdsed. Sellest tulenebki bilansi sisu kõrval ka bilansi valem: vara = kohustused + omakapital Raamatupidamise põhivõrrandi võib ümber rühmitada omanike vaatenurgast: omakapital (netovara) = vara ­ kohustused Firma väärtus omanike jaoks (omakapital) on summa, mis jääb üle peale kohustuste mahaarvamist varadest. Bilansi osasid defineeritakse vastavalt RSile järgmiselt: 20 Vara- raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus, a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; b) mis tõenäoliselt osaleb tulevikus kasu tekkimisel. Bilansis kajastatakse ainult selline vara, mille väärtus on usaldusväärselt mõõdetav. Varaobjektil võib, kuid ei pruugi olla materiaalset vormi. Kohustus- raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg,

Majandus → Finantsraamatupidamine
858 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun