Keskaeg tõi luulesse: Liht- (üks sõna) ja liitriim mitmest sõnast koosnev kokkukõla (vaja me a) vaimulikud hümnid; ajame). b) rüütlilaulu: serenaad, madrigal jne; 3. Värss on üks luulerida. Värss koosneb värsijalgadest. Värsijalg on c) soneti. korrapäraselt vahelduv silpide hulk. (- - rõhuline, - rõhuta silp) Uuemal ajal on L põhizanriks lüüriline luuletus, mida jaotatakse teemade järgi trohheus: /-/ · armastus-, jamb /-/
Näiteks: Udu rikub uue kuue. (Rahvalaul.) assonantsriim irdriimi liik, mis põhineb pearõhulise silbi vokaalide kokkukõlal. Näiteks: hood : loog. blankvärss renessansiaja inglise draamale iseloomulik korrapärane lõppriimita värss, enamasti 5-jalaline jamb. Blankvärssi kasutas teadaolevalt esimesena luuletaja Surrey (15171547), draamasse tõid selle Thomas Norton ja Thomas Sackville 1561. aastal. daktül silbilis-rõhulises värsiehituses kolmesilbiline värsijalg, kus rõhk langeb kolmest silbist esimesele. Antiikkirjanduses nimetati daktüliks värsimõõtu, milles värsijalad koosnesid ühest pikast ja selle järgnevast kahest lühikesest silbist ( + +). Näiteks: Viltjalu mehed on rippu +++++ koormate pääl ++ hingeaur lehvitab lippu +++++ habemein jää. ++ (Juhan Sütiste.) distihhon kahevärsiline stroof. Vt ka stroof. eleegia antiikkirjanduses leinalaul, mis arenedes muutus tõsieluliseks mõtisklevaks luuletuseks
kõne, parallelism (kordus), lausekujundid, kontrast, uudsus, harjumatus. • J. Wainright: Keele viipeline mõõde, keele läbipaistmatus: mitmetimõistetavus, sõnamängud, keele loovpaindlikkus, keele kõlalised, aistilised, rütmilised omadused. • Iseloomulikud jooned: kujundilisus, tähelepanu on vormil; enesele osutav, sisu- ja väljendusühtsus. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). • Luule e poeesia tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teoseid. • Värss – rida. Värsipiir kattub süntagma (sõnavormid, mis omavahel ühilduvad) või lause lõpuga). • Siire – süntaktilise ühiku või lause lahutamine kahe värsirea piires.
Enesele osutav Sisuühtsus ja väljendusühtsus Stiil o Väljendusvahendite korrastatus o Ajastu, autori, kunstivoolu loome- ja maailmanägemise viis Rütmiline kõne Keeleline heakõla Kordused Kõne- ja lausekujundid Tähendusühtsus Koondumine määrava mõtte ümber Kontrast Uudsus Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Poeesia ehk luule on värss- ehk seotud kõne, kirjanduse osa, mida sidumata kõnele ehk proosale vastandab teksti eriline liigendus, rütmil rajanev struktuur; sõna "poeesia"
annaabi.ee 
