1) Biomolekulid - ained, mis esinevad ainult elusolendites: süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped 2) Kõik organismid koosnevad rakkudest, on aine ja energiavahetus, kasvavad ja arenevad, paljunevad ning reageerivad ärritustele. 3) Molekulaarbioloogia uurib elu molekulide tasemel. 4) Tsütoloogia ehk rakubioloogia tegeleb raku uurimisega 5) Histoloogia on teadusharu, mis uurib kudede ehitust, arenemist ja talitlust. 6) Arstiteadus tegeleb inimese elundite ja elundkondade uurimisega 7) Anatoomia uurib organismide ehitust. 8) Füsioloogia uurib elutegevuse ja selle reguleerimist. 9) Geneetika uurib pärilikkust. 10) Etoloogia elusorganismide käitumist.
2.3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia Mälu Mälu kujuneb aistingute ja tajuinformatsiooni vastuvõtmises ja omandamises, õppimises, omandatu ja õpitu viimises sellisesse vormi, mis on psüühikas kasutatav ka esialgse vahetu sensoorse/pertseptiivse mõju puudumisel ometi seda puuduvat kaudselt vahendades. Lühiajaliselt säilib eelnenud mõjutuste toime ("jälg") tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Pikaajaliselt säilib eelnenud mõjutuse toime ärritusle järgneva närvirakkude erutuvuse/pidurduvuse püsiva muutusena. Vasaku poolkera otsmikusagara tähtsus seisneb muuhulgas eluepisoodide mälestuste reprodutseerimises ja parema poolkera vastaval piirkonnal on tähtis roll eluseikade kogemuste salvestamisel mällu
keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis närviimpulss liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. Nägemiselundid Silma läbimõõt on kõigest 2,5 cm. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes. Silmalaud ja
miimiliste lihaste juhtimise kaudu emotsioonide väljendamiseks vajalikud miimikamuutused. (Kauba, 2007:40). Näo ülaosa innervatsioon ristub osaliselt, see tähendab, mõlemast ajupoolkerast innerveeritakse mõlema otsmikupoole ja silmaümbruse lihaseid. Innervatsioon näo alaossa tuleb vaid vastaspoole ajupoolkerast. 1.1 Sensoorsed komponendid Näonärv kannab kahte tüüpi sensoorseid aferentseid kiudusid: välisärritustele reageerivaid kiude väliskõrvast ja maitsmiskiude keele eesmisest kahest kolmandikust. Välisärritustele reageerivad kiud väliskõrvast on põlvikganglioni (ganglion geniculi) neuronite perifeersed jätked. Maitsmiskiudude neuronid saavad alguse põlvikganglionist. Nende neuronite perifeersed jätked jõuavad kahe-kolmandikuni keele esiosa maitsmispungadest; keskmised jätked sisenevad ajutüvesse koos n. intermediusega ja viivad info koos keelealusenärvi (keele
Valmivad isas ja emas sugurakud, enamasti areneb uus organism viljastunud munarakus. (TAIMEDELE ja LOOMADEDELE) -Kõik organismid arenevad. *Sugulisel paljunemisel algab see viljastumisega, mittesugulisel aga mingi osa eraldumisega vanemorganismist. *Individuaalne areng võib olla otsene või moondeline. - selle käigus omandavad isendid uusi sise- ja välisehituslike tunnuseid ning kohanevad ümbritseva keskkonnaga. Areng lõppeb surmaga. -Kõik organismid reageerivad ärritustele. Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulenevat infot vastu meeleorganitega. Ainuraksetel organismidel närvisüsteem puudub. Asenedavad erinevad orgaanisele aime molekulid välismembraanid. · Teaduslik uurimismeetod - Uuurismisobjektideks on rakud, biomolekulid, organismid, liigid või ökosüsteem. - Meetodid: mikroskoop, kuidas preparaati ette valmistada, kuidas vaadelda jne. TEADUSLIK MEETOD! Selle abil jõutakse teaduslike faktideni.Teaduslik fakt:
annaabi.ee 
