Kärplased on suurim sugukond kiskjaliste seltsis, siis kuulub üle kuuekümne liigi lihatoidulisi loomi. Nad on väga laialt levinud. Neid leidub mistahes maastikes, ka jõgedes, järvedes, ookeanis ning kõigil mandritel peale Austraalia, kuid viimasel ajal on inimesed sinna mõned liigid siiski sisse viinud. Vanimad kärplased on teada juba varasest oligotseenist. Selle rühma esindajad elavad maa peal puudel ja kaevavad urge, samuti leidub pooleldi ja täielikult veelise eluviisiga liike. Kõigi nende erinevate eluviiside juures on eri liikide ühendavaks jooneks lühikesed jalad ja pikk vilajas keha, mis on väga paindlik. Kärplaste karvastik on paljude põhajpoolse levikuga liikidel talvel väga tihe ja kohev. Eriti tihe ja õrn aluskarv on veeasukatel.
Hädaohu korral piserdab tuhkur vaenlase üle haisunäärmete eritisega. Hais on nii tugev, et koer lõhnab 10 ka pärast mitmekordset pesemist. Pojad jäävad kevadeni ema juurde. Tuhkru vaenlased on rebane, röövlinnud ja koer. Inimene kütib teda karusnaha pärast. Ta on harilik jahiloom. (Eesti selgroogsed) Metsnugis (Martes martes) ja kivinugis (Martes foina) Need kärplased on tuhkrust märksa suuremad. Kivinugise tüvepikkus on 38 59 cm, sabapikkus on 25 32 cm, mass on kuni 2500 g. Metsnugisel on tüvepikkus 38-58 cm, sabapikkus 17 26 cm, mass 750 1500 g. Nugiste kere on sihvakas ja tugev. Metsnugise karvastik on tumepruun kivinugisel on see heledam, kahkja varjundiga ja hõredam. Kaelal ja rinnal torkab silma suur laik, mis kivinugisel on valge ja tagapool jaguneb kahte ossa, metsnugisel aga kollakas või oranz, tahapool ahenev
Pilt nr 1 http://files.ene.test.finestmedia.ee/VE/Mink.jpg. Toitumine Ameerika naarits on suurepärane ujuja ja sukelduja. Mingi toidulaua moodustavad talvel põhiliselt veeloomad: konnad, kalad, limused. Raskused tekivad aga käredate talvedega, mil veekogud külmuvad kinni. Selleks ajaks otsitakse kiirema vooluga veekogusid, mis ei ole jõudnud kinni külmuda. Suvel maitseb hää ka veel abitud linnupojad ja pisinärilised. Huvitav on see, et kärplased on suutelised murdma ka endast suuremaid loomi. Juhul, kui toidupuudust ei ole, varutakse toitu raskemateks aegadeks. Pilt nr 2 http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja/20130612/51%20mink.JPG Elupaigad Elupaik. Mingid elavad igasuguste veekogude kallastel ja ka meres. Urud on neil üldjuhul rajatud kaldale. Pesana kasutavad looduslikke õõnsusi. Pesakohaks sobib väga hästi näiteks puujuurte vaheline pelgupaik.
kasutatakse ohvri tasakaalust välja löömiseks ja haaramiseks Meeled : kohastunud hämaras nägemiseks, väga hea nägemine ja kuulmine, haistmine koertest kehvem lõvid presididena Aafrikas tiigrid Aasias, jõgede ääres võsas gepardid ainuke kõrgejalgne kass, jookseb kuni 120km/h lumeleopard kõrgmägedes karakal poolkõrbetes, hüppab kõrgele Veel kaslasi : ilves, kodukass, metskass 3 kärplased Keha : väiksed, madalate jalgadega, kohastunud pugemiseks, enamikus väga head karusloomad Näited : kärp, tuhkur, naaritsad, mäger, nugis, saarmas 4 karulased Keha : on suured, võimsate küünistega jääkaru lihatoiduline pruunkaru segatoiduline, eelistab taimi pesukaru segatoiduline, väike, veelise eluviisiga grisli, kaeluskaru'
· Enne mingi sissetoomist Euroopasse oli Euroopa naarits laialt levinud kogu Euroopas, v.a Inglismaa ja Skandinaavia (vasak pilt) · Praegu leidub ta üksikute salkadena Euroopas · Võibolla on veel säilinud suuremalt LääneVenemaal (parem pilt) Fakte · Väljasuremisohus · Tema tüvepikkus on 32 43 cm · Sabapikkus 1219cm · Kaal 0,51 kg · Tiinus kestab 4246 päeva · Kuulub seltsi kiskjalised · Sugukonda kärplased Teisi kärplasi Kärp (Mustela erminae) Nirk (Mustela nivalis) Solongoi (Mustela altaica) Kolonok (Mustela sibirica) Mink (Mustela vison) Tuhkur (Mustela putorios) Kasutatud kirjandus · http://bio.edu.ee/loomad · "Loomade elu" 7. osa "Imetajad"
annaabi.ee 
