4. Elektriõpetus · Elektrilaeng ja elektriline vastastikmõju Elektriseeritud kehadeks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, ühiku tähis 1 C. Keha on positiivselt laetud, kui kehas on elektrone vähem kui prootoneid. Keha on negatiivselt laetud, kui kehas on elektrone rphkem kui prootoneid. Elektroskoobiks nimetatakse seadet, millega saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte. Elementaarlaenguks nimetatakse vähimat looduses eksisteerivat elektrilaengut. Elektriväli ümbritseb laetud kehi ja vahendab nende kehade elektrilist vastastikmõju. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. · Elektrivool. Elektrivoolu toimed Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakesta suunatud liikumist.
eestlast, sajandivahetusel umbes 18000 eestlast Peterburis). Eesti linnade rahvaaarv 19. Sajandi lõpul: Tallinnas alla 60 000, Tartus üle 40 000, Narwas ligi 30 000. Enne Esimest maailmasõda Tallinna rahvavaarv kahekordistus. Peamine põhjus oli tööstuse kasvamine (eriti vene sõjatööstus, laeva ja masinaehitus). Maa-asulate kasv Alevid ehk tiheasustusega asulad, millel puudusid linnaõigused. Alevid hakkasid maaühiskonna ilmet rphkem kujundama 19 sajandil. Need olid küll keskajal juba olemas, kuid senisest rohkem hakkaisd ühiskonda kujundama 19 sajandil. Sajandivahetusel hakkasid alevid eriti kiirelt kasvama.(olulisemad alevid: otepää, türi, tapa, mõisaküla, tõrva, karksi-nuia, sindi) Sajandivahetusel oli eesti alal kokku umbes 30 suuremat sorti alevit ja rahavarv nendes kokku oli umbes 25 000. Alevite rahvaarv oli üsn kõikuv- paartuhat kuni paarsada. Linnarahavstiku kooseisu muutumine
inimestevahelise suhete võrgustiku 7.1.6. Grupistruktuur · Grupi suurus mõjutab suhteid ja grupis kättesaadavaid rolle ja staatuseid · Diaad kahe inimesega grupp, mida iseloomustab intiimsus ja väga laialdane informatsiooni vahetus, võimalus saavutada väga sügav grupikuuluvus, samas suurim konfliktivõimalus, ühisvastutus · Triaad vähem intiimsust, kuid püsivam, keerukam tööjaotus ja rphkem üksteisest sõltuvust Sotsiaalsed võrgustikud... · ...koosnevad tihedalt läbipõimunud esmase grupi ja/või lõdvematest teisese grupi suhetest · Iseloomustab, kui lähedased või kauged on suhted teiste võrgustiku liikmetega 54 · Sotsiaalne toetus 7.1.7. Interaktsioon grupis · Interaktsiooni protsessid ehk vastastikune toime märgib viise, kuidas
annaabi.ee 
