Ülesanne: Koosta või katseta olemasolevat programmi, millega lülitatakse kõik digitaalväljundid sisse Käik: Kasutasime registreid PORTC, PORTD, TRISC, TRISD. Need aga paiknevad erinevates mäluakendes, seega lülitasime ümber mäluaknad registri signaalidega 5 ja 6 (RP0 EQU 5 ja RP1 EQU 6). Siis lülitatasime sisse mäluakna 1. Järgnevalt kustutasime registrid TRISC ja TRISD nulliks ja mõlemas määrasime RD0, RD1, RD2, RD, RD4, RD5, RD6 ja RD7 väljunditeks. Lõpetuseks laadisime registrisse W 8-bitilise arvu, milles kõik signaalid on ühed ninglülitasime sisse mäluakna 0 ning laadisime registrist W oleva arvu registritesse PORTC ja PORTD. Kõige lõpuks olid kõik signaalid RD väärtusega 1 ning LED-lambid põlesid. Plokkskeem: Juhtprogrammi väljatrükk:
Juhtprogrammi väljatrükk: ;Mikrokontrolleri registrinimede lisamine list p=16f877a include "p16f877a.inc" ;Muutujate defineerimine cblock 0x20 Pause Pause_tmp temp_var endc ;Programm alates aadressist 0 org 0x00 bsf STATUS,RP0 ;Valime mäluala 1 bcf STATUS,RP1 movlw b'00000000' ;Kogu portD on väljund movwf TRISD movlw b'00000000' ;Kogu portC on väljund movwf TRISC movlw .0 movwf ADCON1 ;PORTA seadistatakse analoogsisenditeks movlw b'11111111' ;Kogu portA on sisend movwf TRISA
0439 - 0800 - 0800 x2 1291 15860 1239 V x2 1550 0728 0729-2 15860 1639 0730 0727 Rp1 0822 16587 0909 VI Rp1 1070 - 0572 - 0572-2 16587 1180 - 0572 - 0574 x3 1642 16013 1750
goto mainloop goto mainloop Seadme juhtprogrammi väljatrükk list p=16f877a ;defineeritakse kontrolleri tüüp include "p16f877a.inc" ;lisatakse kontrolleri infot sisaldav ;*.inc fail org 0x00 ;määrab kindlaks programmi algusvektori bsf STATUS,RP0 ;valitakse mälupank nr 1 (00,10,01,11) bcf STATUS,RP1 ;TRIS register asub pangas1! movlw b'00000000' ;tööregistrisse omistatakse binaararv ;00000000 movwf TRISD ;pordis D määratakse kõik viigud ;väljunditeks movlw 0x06 ;tööregistrisse antakse nr 6 movwf ADCON1 ;PORTA seadistatakse digitaalsisendiks ;(00000110)
kõrgus kõrgused vahe- kaugused (m) tagumiselt eesmiselt ± mm ± punktidelt I RP1 1630 + 417 + 1424 + 415 + 1 1213 1009 II 1 1315 - 115 -
ud mendi või vahe- horisondi relatiivse kaugus tagumis eesmis punktid ± mm ± mm kõrgus d ed (m) elt elt elt kõrgused I RP1 1630 41,542 1424 2 1213 + 417 + 416+1 41,959 1009 + 415 + 417 II 2 1315 41,959 1432
kauguse eesmise relatiivsed tagumiselt punktidel ± mm ± mm kõrgus d (m) lt kõrgused t 1 Rp1 1630 + 417 + 4161 43,197 41,567 1424 + 415 + 417 1 1213 1009 2 1 1315 - 115 - 1141 41,984 1432 - 114 - 113
1100 - 266 - Rp2 1395 1366 21319 22512 - 1193 - Kontroll- arvutused -1193 - 597 hteor=RP2-RP1=40978-41567=-589 mm Fhsid=hpraktiline-hteor=-597-(-589)=-8 P=fhsid/n=-8/8=-1 mm Fhlubatud=±50 mm L=2000m Kuku Raadio KEI12/22, jrk nr.37 (37 asemele Arvutas pane oma martikli 2 viimast numbrit)
1100 - 266 - 265 Rp2 1395 40,947 1366 arvutusedKontroll- 21319 22512 - 1193 - 597 -1193 - 597 hteor=RP2-RP1=40947-41536=-689 mm Fhsid=hpraktiline-hteor=-597-(-589)=-8 P=fhsid/n=-8/8=-1 mm Fhlubatud=±50 mm L=2000m Arvutas jrk nr. 06
Lubatud õhuvahetus tunnis 3 korda (loomulik ventilatsioon). Kortermajad tihedamad kui eramud, elementmajad tihedamad kohapeal tehtutest. Praegu majadel 6-7, palkmajadel 14. Sundvendi korral umbes 1. Suur õhujuhtivuse vahe on tarindil ja materjalil. Lohakalt laotud ühe- või kahekivi tellisseinal pole erilist vahet, aga kui krohvida, on vahe ligi 40 korda. Läbipuhutavustakistus: Iga välispiirde materjal avaldub läbipuhumisele teatud takistust. Mitmekihilise piirde õhutihedus: Rp=Rp1+Rp2+..+Rpn (m 2mmH20), (üksikute kihtide õhutihedus, tabelist). 23). Selgitage punkt- ja joonkülmasildade tekke põhjused? 1.Soojajuhtivad elememdid piirdes metall(punkt külmasild). 2.Hoone geomeetria tõttu (paratamatud külmasillad) - nurgad, aknad, akna lähiümbrus jne. (joonkülmasild). Näit: metall läbi soojustuse, kiriku aknad. Külmasillal U~0,6 W/m2K. UKS= U+U. Põhjustavad sooja ruumi hubasuse vähenemist või niiskuse
Kontrolliks viseeritakse RV asendis instrumendi horisondi kõrgusel asuvale punktile ja tehakse lugem. Sama korratakse pikksilma asendis RP. Kui keskmiste lugemite vahe on täpselt 180o, siis on nõue täidetud. Kui ei siis antakse limbile uus asend, vabastades limbi kruvi ning keerates korpust 180o ning tehakse uued lugemid RV ja RP asendis Keskmiste lugemite vahe võrdub kahekordse kollimatsiooniveaga. Kollimatsiooniviga: c = (RV1-RP1±180o)+(RV2-RP2±180o)/4. Lubatud viga 1'-2'. Vea parandamiseks pannakse alidaadi peenliigutuskruvi abil lugemi tegemise skaalale lugem RV-c või RP + c, tulemusena on niitristi keskpunkt punktilt ära nihkunud. Justeerimiseks nihutatakse niitristi horisontaalsete justeerimiskruvide abil, kuni viseerimistelg läbib punkti. Justeerimist kontrollitakse. Ka nõuet vvHH tuleb uuesti kontrollida. Kollimatsioonivea mõju kaob nurga mõõtmisel täisvõttega. 5
4.Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega (KKHH) Kontrolliks viseeritakse RV asendis instrumendi horisondi kôrgusel asuvale punktile ja tehakse lugem. Sama korratakse pikksilma asendis RP. Kui keskmiste lugemite vahe on täpselt 180 o, siis on nôue täidetud. Kui ei siis antakse limbile uus asend, vabastades limbi kruvi ning keerates korpust 180 o ning tehakse uued lugemid RV ja RP asendis.Keskmiste lugemite vahe vôrdub kahekordse kollimatsiooniveaga. Kollimatsiooniviga:c = (RV1-RP1±180o)+(RV2-RP2±180o)/4. Lubatud viga 1'-2'. Vea parandamiseks pannakse alidaadi peenliigutuskruvi abil lugemi tegemise skaalale lugem RV-c vôi RP+c, tulemusena on niitristi keskpunkt punktilt ära nihkunud. Justeerimiseks nihutatakse niitristi horisontaalsete justeerimiskruvide abil,kuni viseerimistelg läbib punkti. Justeerimist kontrollitakse. Ka nôuet vvHH tuleb uuesti kontrollida. Kollimatsioonivea môju kaob nurga môôtmisel täisvôttega. 5
Kontrolliks viseeritakse vertikaalringi asendis RP instrumendi horisondi kõrgusel asuvale punktile ja tehakse lugem. Sama korratakse vertikaalringi asendis RV. Kui lugemite vahe on täpselt 180 o00’, siis on nõue täidetud. Kui ei siis antakse limbile uus asend, vabastades limbi kruvi ning keerates korpust 180o ning tehakse uued lugemid RV ja RP asendis Keskmiste lugemite vahe võrdub kahekordse kollimatsiooniveaga. Kollimatsiooniviga: c = (RV1-RP1180o)+(RV2-RP2180o)/4. Lubatud viga 1’-2’. Vea parandamiseks pannakse alidaadi peenliigutuskruvi abil lugemimikroskoobile lugem RV-c või RP + c, kusjuures niitristiku kese nihkub vaadeldavalt punktilt. Järgnevalt lõdvestatakse kergelt vertikaalsed paranduskruvid ja nihutatakse horisontaalsete paranduskruvidega niitristiku kese uuesti punktile. Horisontaaltelg peab olema risti vertikaalteljega (HHVV)(inklinatsiooniviga).
Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega (KKHH) Kontrolliks viseeritakse RV asendis instrumendi horisondi kôrgusel asuvale punktile ja tehakse lugem. Sama korratakse pikksilma asendis RP. Kui keskmiste lugemite vahe on täpselt 180 o, siis on nôue täidetud. Kui ei siis antakse limbile uus asend, vabastades limbi kruvi ning keerates korpust 180o ning tehakse uued lugemid RV ja RP asendis. Keskmiste lugemite vahe vôrdub kahekordse kollimatsiooniveaga. Kollimatsiooniviga: c = (RV1-RP1±180o)+(RV2-RP2±180o)/4. Lubatud viga 1'-2'. Vea parandamiseks pannakse alidaadi peenliigutuskruvi abil lugemi tegemise skaalale lugem RV- c vôi RP+c, tulemusena on niitristi keskpunkt punktilt ära nihkunud. Justeerimiseks nihutatakse niitristi horisontaalsete justeerimiskruvide abil, kuni viseerimistelg läbib punkti. Justeerimist kontrollitakse. Ka nõuet vvHH tuleb uuesti kontrollida. Kollimatsioonivea môju kaob nurga mõõtmisel täisvõttega. 5
annaabi.ee 
