Ja seda tänu normaalsetele arengutingimustele. Seda fakti kinnitavad Ameerika spetsialistide uuringud. Selektsiooni abil valiti välja "targad" ja "rumalad" rotid. "Targad" õppisid kiiresti ja ilma vigadeta läbima labürinti ning andsid oma võimed edasi järgmistele põlvkondadele. "Rumalad" tegid palju vigu, nad ekslesid kaua labürindis ning nende järglased tegid seda samuti. Ja mis kõige huvitavam! Kui "rumalate" vanemate rotipojad kasvatati üles "rikastatud" keskkonnas -- avaras puuris, kus olid redelid, pallid, tunnelid , siis erinevused "tarkade" ja "rumalate" rotipojukeste vahel kahanesid tunduvalt, sest "rumalad" said võimaluse oma tulemusi parandada. Siis aga asetati "targad" rotikesed "vaesesse" keskkonda, ning nende näitajad halvenesid silmanähtavalt. Selgub, et kasvatuse tingimused võivad vähendada või isegi nullida geneetiliselt programmeeritud võimete erinevuse.
Brown ja Harris 1980 tütarlapsed, kelle ema oli surnud enne 12 eluaastat, siis al 35 eluaastal oli kalduvus haigestuda sügavasse depressiooni. Emaga seotussuhe toob probleeme täiskasvanueas. Samamoodi ka seotussuhte puudumisel. Suhe emaga annab lapsele esimesed oskused ja teadmised selle kohta, kuidas maailm temasse suhtub ning kuidas peaks tema maailmaga suhtlema. Puudutus Beebi mitte ainult ei naudi puudutust, vaid lausa vajab seda! S.Scranberg mida teevad rotipojad, kelle ema neid ei puuduta. Nad ei afrenenud normaalse arengukava kohaselt ega võtnud kaalu juurde. Puudutus on seotud teatud ainetega, mis soodustavad ainevahetust. ,,Kindel puudutus ei tohiks olla liiga õrn ega liiga tugev". Kiindumissiilid ja kiindumise mõõtmine M. Ainsworth pai aluse kiindumusmõõtmisele. Katse: 1.aastased lapsed, ühe episoodi kestvus 1 min, osalejad on laps, ema ja võõras täiskasvanud inimene.
(1) deprivatsioonieksperiment võib küll tõestada kogemuse olulisust, kuid ei suuda tõestada kogemuse mitteolulisust. Argumendid: Peaegu võimatu on kindlaks teha, millest täpselt ikkagi loom neis eksperimentides ilma jäeti: a)isoleeritud metsvint ei kuule küll teiste laulu, kuid saab laulmist harjutada iseenda laulu kuulates (mida nt. kurdistatuna ei saa). Mõnikord osutuvad vajalikuks ka kõige ootamatumad ja kummalisemad kogemused: nt. vastsündinud rotipojad ei urineeri esmakordselt enne, kui puudutamise abil ärritatakse nende genitaalpiirkonda (tavaliselt ema ise lakub neid kohe peale sündi). (2) keskkond mõjutab käitumise väljakujunemist mitmel erineval moel, mitte üksnes õppimise kaudu. N: vastsündinud rotid ei hakka urineerima õppimise teel (3) käitumismustrid ei jagune üksnes 100% sünnipärasteks või 100% omandatuteks. N: ka kogemuseta jäetud metsvindil arenes
annaabi.ee 
