rahuldavateks ahelateks, st. 3n-2pv=0 (kui n=3 ja pv=3, siis düaad; n=4 ja pv=6, siis triaad; n=6 ja pv=9, siis tetraad). Kõrgpaaride taandamine kõrgpaaride taandamine madalpaarideks, st. asendada muutuva pikkusega kaksiklüliga, mis peab tagama sama liikumise, mis kõrgpaar. Taandamise käik: Tõmmata kõrgpaari moodustavate moodustavate profiilide ühisnormaal; otsida profiilide kõverustsentrid (profiilide kõverusraadiused on üldjuhul muutuvad suurused); joonestada kõverustsentrisse rotatsioonipaarid ja ühendada need kõrgpaari asendava lüliga; joonestada mehhanism. Vabadusastme valemid: w2D=3n-2pv-pIV (n-liikuvate lülide arv, pi-i-nda klassi kinemaatiliste paaride arv); w3D=6n-5pV-4pIV-3pIII-2pII-pI Mehhanism kehade tehissüsteem, mille ülesandeks on teisendada sisendlüli liikumine mingi teise lüli soovitud liikumiseks (väljundi liikumiseks). Varb-, hammas-, hõõrde-, kiil-, kruvi-, nukk-, painduvate lülidega mehhanismid
raskusjõudude resultant. 2. Luukangide liigid: Esimest liiki kang tasakaalukang, teistliiki kang jõukang, kolmandatliiki kang kiiruskang. Neid eristatakse pöörlemistelje, toime- ja takistusjõu omavaheliste suhete alusel. 3. Biokinemaatilised paarid: On kahe kehaosa ühendus liigese abil. Eristatakse kolme liiki: transaltsioonipaarid (võimaldavad kulgliikumist piki ühte tasapinda ja on organismis haruldased n: alalõualuu) rotatsioonipaarid ( võimaldavad pöörlemist ümber liigesetelgede ja neid on liikumisaparaadis kõige rohkem) kruvipaarid ( võimaldavad kruviliikumist üheliigesetelje suhtes n: põlveliiges) 4. Biomehaanilse analüüsi liigid: Eristatakse kahte liiki kvalitatiivne biomehaanilina analüüs ( uurimismeetodina kasutatakse vaatlust) ja kvantitatiivne biomehaaniline analüüs (kasutatakse eksperimentaalseid uurimismeetodeid). 5. Liikumise ruumilis-ajalised karakteristikud: 6
tööde võrdsuse seadus: toimejõu töö on võrdne takistusjõu tööga, s.o. sama palju kui võidetakse teepikkuses ja kiiruses, kaotatakse jõus nind vastupidavuses Biokinemaatilised paarid · Biokinemaatiline paar on kahe kehaosa ühendus liigese abil · Eristatakse kolme liiki biokinemaatilisi paare: - translatsioonipaarid võimaldavad kulgliikumist piki ühte tasapinda ja on organismis haruldased (alalõualuu) - rotatsioonipaarid võimaldavad pöörlemist ümber liigesetelgede ja neid on liikumisaparaadis kõige rohkem - kruvipaarid võimaldavad kruviliikumist ühe liigesetelje suhtes (põlveliiges) Biokinemaatilise paari vabadusastmed · ruumis vabalt asetseval kehal on 6 liikumisvõimalust (vabadusastet): 3 võimalust kulgliikumiseks mööda ristiasetsevaid tasapindu (frontaal-, sagitaal- ja
joonestab punkt K tsükloidi 3 (joon 2,a), lati libisemata veeremisel rullil kujundab punkt K evolvendi 4. Joonis 2. 1.1.2. Vabadusastmed ja seondid Ruumis vabalt liikuval kehal on 6 vabadusastet - 3 translatsiooni T ja 3 rotatsiooni R (joon.3) Joon. 3. Kin. paarid liigitatakse klassidesse seondite arvu järgi (vt. tabel 1) Tasandilistes mehhanismides st mehhanismides, kus kõik lülid liiguvad mingi pinnaga paralleelsetes pindades, esinevad ainult translatsiooni- ja rotatsioonipaarid ning kõrgpaarid.Konstruktiivsetel kaalutlustel asendatakse mõned kinemaatilised paarid liitpaaridega. Näiteks sõrmega kerapaari asemel kasutatakse kardaanliigendit (Hooke'i liigendit). 8 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad Kehi, millest moodustub mehhanism, nim lülideks. Lülisid liigitatakse 1. tahked, 2. vedelad, 3. gaasilised. Tahked lülid loetakse absoluutselt jäikadeks. Sõltuvalt kin
Kinemaatilisi paare klassifitseeritakse elementidevahelise (lülidevahelise) kokkupuutepinna järgi madalpaarideks kui lülide vahel on kokkupuutepind ja kõrgpaarideks, kui lülide vahel on kas joon- või punkpuude. 16.1. Väntmehhanismid Väntmehhanism koosneb vändast (1), kepsust (2), liugurist (3) ja kinnislülist ehk juhikust x. Neljast kinemaatilisest paarist üks (D) on translatsioonipaar ning ülejäänud on rotatsioonipaarid. 1 2 B l C D A C C r S 3 Sele 16.2. Aksiaalne väntmehhanism. r
annaabi.ee 
