1962. aastal tõsteti mõnede põllumajandussaaduste hindu (põllumajandussaadusi oli riigi poolt kogu aeg doteeritud). Kuna aga hakati tõstma põllumajandussaaduste kokkuostuhindu, et kolhooside olukorda parandada, siis pidi see paratamatult kaasa tooma hinnatõusu. Või hind tõusis 50 %, lihatooted 25 40 %. Hinnad tõusid ka neil toodetel, mis sisaldasid piima või liha. See kutsus esile rahva pahameele. Novotserkasski sündmused 2. juunil 1962 (asub Aasovi merest kirdes, 37 km kaugusel Rostovist Doni ääres). Siin langes hinnatõusu teade kokku palgalangusega. Nimelt muudeti ühes ettevõttes (elektrivedurite tehases) normatiive. Toimus kokkupõrge tehase juhtkonnaga. Kohale kutsuti miilits ja sõjavägi. Algas streik. Streigist teatati läbisõitvate rongide kaudu. Töölised siirdusid Novotserkasskisse parteimaja juurde (partei linnakomiteesse). Linna oli 12 km. Teel tulid neile vastu juba soomusmasinad. Nende rahumeelset demonstratsiooni tulistati. Palju inimesi sai
aastal tõsteti mõnede põllumajandussaaduste hindu (põllumajandussaadusi oli riigi poolt kogu aeg doteeritud). Kuna aga hakati tõstma põllumajandussaaduste kokkuostuhindu, et kolhooside olukorda parandada, siis pidi see paratamatult kaasa tooma hinnatõusu. Või hind tõusis 50 %, lihatooted 25 – 40 %. Hinnad tõusid ka neil toodetel, mis sisaldasid piima või liha. See kutsus esile rahva pahameele. Novotšerkasski sündmused 2. juunil 1962 (asub Aasovi merest kirdes, 37 km kaugusel Rostovist Doni ääres). Siin langes hinnatõusu teade kokku palgalangusega. Nimelt muudeti ühes ettevõttes (elektrivedurite tehases) normatiive. Toimus kokkupõrge tehase juhtkonnaga. Kohale kutsuti miilits ja sõjavägi. Algas streik. Streigist teatati läbisõitvate rongide kaudu. Töölised siirdusid Novotšerkasskisse parteimaja juurde (partei linnakomiteesse). Linna oli 12 km. Teel tulid neile vastu juba soomusmasinad. Nende rahumeelset demonstratsiooni tulistati. Palju inimesi sai
luua teisi samalaadseid org-e, luua sidemeid Antandi riikidega ja leida toetust. Kornilov hakkas tegelema sõjalise liikumisega, Rostovis sündis Vene vabatahtlik armee. Esialgu väga olulisi probleeme polnudki, vabatahtlikke tulvas juurde hulgaliselt, enamlased olid seotud Doni kasakaväega, võimu ei saanud näidata. 1918 jaan, kui Doni kasakavägi hajutati, jõudis järg ka vabatahtlike armeeni. Lähenevate punakaartlaste ees olid nad sunnitud armee Rostovist välja viima. Toimus esimene Kubani retk- jääretk Kubani jõe järgi, selleks ajaks oli vabatahtlike armees u 3000 meest, kes Rostovist liikusid lõuna suunas, Põhja-Kaukaasiasse, Kubani jõe ääres olid kubani kasakaväed, loodeti jõud ühendada. Armee olukord kujunes traagiliseks. Punakaartlasi oli 10 000 3000 valge vastu, punakaartlastel olid paremad relvad, soomusrongid jne. Talvel oli raske hankida toiduaineid armeele, ka lahingumoona ja relvastust
annaabi.ee 
