Seinad on kaetud kolme kaunistatud ringiga. Põranda tasandil on Raffaeli kavandatud gobelään, mis näitab stseene Apostlite tegude raamatust ja evangeeliumist. Keskmisel tasandil on freskod stseenidega Moosese ja Jeesuse elust. Akende kõrval ja vahel oleval ülemisel real on pildid paavstidest. Seinad kaunistati aastatel 1481 kuni 1484. Põhjapoolsema seina kunstiteoste autoriteks on Pietro Perugino, Sandro Botticelli, Domenico Ghirlandio, Cosimo Rosselli ja lõunapoolsemate teoste Pietro Perugiona, Sandro Botticelli, Cosime Rosselli, Biagio d'Antonio ning Luca Signorelli. Seina- ja laemaale peetakse renessansiajastu tippsaavutusteks.
Paleed, kolmekordsed, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus madal. Vanemad olid küllalt raskepärased kindlusetaolised ehitised. 9. Kes maalis Sixtuse kabelit? a. Laemaalingu tegi Michelangelo, põhjapoolsema seina Pietro Pierugiona, Sandro Botticelli, Domenico Ghirlandio, Cosimo Rosselli, lõunapoolse Perugiona, Botticelli, Chirlandio, Biagio d' Antonio, Luca Signorelli. 10. Kus asuvad kabelis need maalid? a. Maalingud asuvad altariseinal, laes. 11. Millised on maalide teemad? a. Mütoloogia, ajalugu (nt. ,,Viimne kohtupäev"). 12. Kes renessanssi kunstnikest sai kuulsaks ,,Madonna" piltide maalimisega? a. Raffael 13. Mis on peenmaal? a. Väga täpne, pisimaidki üksikasju kujutav maal. 14. Kus seda harrastati? a
vastu. Põgus viiv elus on saanud igavikuks tema maalidel. Sellest on küll." Firenzlaste saavutusi kunsti vallas tunnustati kogu Itaalias lõplikult siis, kui 1480.aastate alguses tellis paavst Sixtus IV Firenze kunstnikelt seinamaalingud äsjavalminud Vatikani Sixtuse kabeli jaoks. Peakunstnikuks seal oli Perugino, kellega koos töötasid selle tellimuse juures firenzlased Botticelli, Ghirlandaio ja Cosimo Rosselli. Peale õpinguid (u 1460.aastatel) koos Filippo Lippiga hakkasid tema maalide naisenäod ta kunstnikukarjääri lõpuni sarnanema Filippo omadega. Filippo Lippi poeg Filippino Lippi õppis maalimist Botticelli stuudios. 15.saj lõpu poole avaldas Madalmaade maalikunst Firenze portreemaalile arvestatavat mõju, kuid naturalism oli harva nii julge nagu Botticelli freskodel portreed ja portree-
Ta pani aluse kolmandale stillile, mida kutsutakse moodsaks. Tegelaskujud elasid ja hingasid ta maalil. Kunstiga lootis ta avada Rooma väravad endale, ent vastutasuks sai ta algul ainult tõrjumist ja ignoreerimist. Ta pidas humanistide vastu võitlust, kuna need põlgasid teda tema hariduse olematuse tõttu. Lorenzo di Medici ei mõistnud tema kunsti ning ühes teiste kunstnikega, nagu Botticelli, Perugino, Ghirlandio, Pinturicchio, Piero Cosimo, Rosselli ja Signorelli, teda Rooma ei saatnud. Aastal 1482, kui Leonardo oli kuusteist aastat Firenzes elanud, lahkus ta sellest linnast. Enne seda alustas ta "Püha Hieronymuse" (1480, Vatikani Pinakoteek, Rooma) maalimist. Ta ei lõpetanudki seda. Stiililt meenutab see "Kuningate kummardamist". On üksainuke saladuslik figuur, alandlik, kõhn ja vaevu elus. Ta on koopa ees laskunud ühele põlvele, tema ees on kiskija, kes teda valvab. Pilt oli rebitud kolmeks tükiks.
annaabi.ee 
