Muuseum (asut. 1823)- vanemaid ja kogudelt rikkalikumaid teaduslikke muuseume Lad.- Ameerikas. Sisepoliitika ja majanduse areng 19.sajandil 1820. a. Konstititsiooniga sai riigi nimeks Argentiina. Esimeseks presidendiks nimetati Bernardio Rivadavia (1780-1845), kes astus aga juba 1827 tagasi, sest tal ei õnnestunud luua tugevat valitsust. Provintside süvenenud lahkulöömismeeleolud tõid võimule maaomanik Juan Manuel de Rosase (1793-1877), kes valitses Argentinat diktaatoreina 1835-52. De Rosas lõi oma oponentide jälgimiseks salapolitesi võrgu ning juhtis pampaindiaanlastevastaseid sõjaretki, ka oli ta agressiivne teiste riikidega suhtlemisel. De Rosas kukutati 1852 armee ülestõusuga, mida juthis kindral Justo Jose de Urquiza (1801-70). 1852 kogunesid Santa Fesse kõigi provintside esindajad peale Buenos Airese omade. Koostati uus põhiseadus, mis tugines paljuski USA konstitutsioonile. Põhiseadus kehtestati 1853 ning see rajas provintside konföderatsiooni
Paljud asekuningriigi piirkonnad otsisid oma teid. 1811 eraldus Paraguay. 1817 ületas San Martíni armee Andid ning aitas otsustavalt kaasa Tsiili ja Peruu vabanemisele. Iseseisev riik ja tänapäev Järgnesid tormilised sisepoliitiliste konfliktide aastad, mille käigus eraldusid 1825 Boliivia ja 1828 Uruguay. 1819 võeti vastu Argentina liitriigi põhiseadus. 1829 sai Buenos Airese provintsi kuberneriks rikas caudillo Juan Manuel de Rosas. Buenos Aires kuulutas 1854 end iseseisvaks. 17. septembril 1861 Iseseisev riik ja t änapäev 20. sajandi alguseks oli Argentinast saanud üks LõunaAmeerika tähtsamaid riike 25. mail 2003 astus ametisse president Néstor Kirchner. Tema esimeste reformide seas oli diktatuuriaegsete kurjategijate immuniteedi kaotamine. Tekkis elanikkonna iseorganiseerumine piquetero'de nime all. Nad hankisid riigist sõltumatult ise toitu
Sisemaalased (caudillod, föderalistid) eelistasid põhiliselt suurmaaomanike huvides föderatsiooni, mille puhul provintsidel oleks laialdane autonoomia. 1819. aastaks kujunes sellest konfliktist kodusõda. 1820 sõlmiti rahu, kuid stabiilne valitsus jäi tekkimata. Järgnes anarhia, mida raskendas sõda Brasiiliaga 18251828 Uruguay (Banda Oriental) pärast. 1819 võeti vastu Argentina liitriigi põhiseadus. 1829 sai Buenos Airese provintsi kuberneriks rikas caudillo Juan Manuel de Rosas. Rahva toetusel laiendas ta oma võimu Ühendprovintsidele, mida hakati nimetama Argentina Konföderatsiooniks (1826. aastast Argentina Vabariik). Endiselt föderalismi jutlustades jäi ta diktaatoriks 1852. aastani. Sel ajal sunniti liberaalsed poliitikud (Domingo Sarmiento, Esteban Echeverría) eksiili minema. 1833 hõivas Suurbritannia Argentina sisekriisi ära kasutades Falklandi saared. Rosase ajal anti taas luba tegutseda jesuiitide ordule
annaabi.ee 
