Nagu M. Raud ise öelnud on, et lood selles raamatus ei ole just kõige süütumad, siis nii see on. Noorena oli Mihkel Raud üsna mitmes bändis kidramees, raamat räägibki bändiliikmetega koos veedetud ajast - kondsertidest, pidudest. Olgem ausad, kõige selle juurde käis ka ohtralt alkoholi, seksuaalsuhteid ning purjus peaga tehtud koletuid tegusid nind puudu ei jäänud ka iga rokimehe juurde käivast ohtrast ropendamisest. Mihkel räägib ka juurde, mida tema antud ajahetkel asjadest arvas ning mida nüüd. Raamat on küll karm, aga aus. - teoses käsitletavate teemade ja probleemide nimetamine ja iseloomustamine Põhiprobleem oli iga hinna eest kuulsaks saada. Ära ei põlatud mingeid vahendeid kuulsuse saavutamiseks. Bänd see oli elu ning elustiil, mille nimel loobuti õpingutest, teenitud raha laristati lihtsalt maha (enamasti alkoholile), toimus mingisugune vegeteerimine mingil x-
Järgmistel päevadel on poiss aktiivne, väga energiline, saab kaaslastega hästi läbi. Filme ei suuda veel lõpuni vaadata, jookseb vahepeal ringi. On juhtunud, et ronib voodi alla ja keeldub sealt välja tulemast. Eriti õhtuti vallandub energia, ei allu korraldustele, ropendab, lollitab, karjub ja kargab ringi. Mõne päeva pärast, tablettide ravi alguses on juba käitumine mõnevõrra rahunenud. Käitumine muutub rahulikumaks, peab oma lubadustest kinni, suudab hoiduda ropendamisest, suudab vaadata rahulikult filme. Neljandal päeval esineb tagasilööke, jookseb rahutult ringi ja karjub, uni rahutu. Kuuendal päeval toimub jälle rahunemine, kuigi õhtuti esineb järjepidevalt energia purskeid. 24. jaanuar 2013 Saabub Jan uuesti ravile lastehaiglasse, kuna käitumine TLT on halvenenud ja ei suuda üldse oma emotsioone kontrollida, esinevad tugevad vihahood, mille ajal taob käsi vastu seina ja vigastab ennast
Kohatu või inetu keelekasutus ja ropendamine lugupidamise kohta); suunake õpilane rahunema ja tõstatage probleem hiljem ning vajadusel kolmanda osapoole (mõne kolleegi) toetusel. Hiljutisest ajaleheartiklist ropendamise kohta saime teada, et „90 % brittidest ropendamisest ei solvu“. „Keskmine britt laseb lendu 14 roppust/vandesõna päevas...“ (Paneb imestama, kuidas Nooremad õpilased vajavad otsest, kohest reegli meeldetuletust: „Me ei ropenda niiviisi oma nad sellise täpse arvu said?). Ei pruukinud olla üllatus, et „...mehed tunnistati räpasema suuga klassis.“ Kui laps on kehaliselt vaenulik või agressiivne, võib selline käitumine vajada aja maha- sugupooleks..
pädeva kuulaja peas juba varem olemas. Tekstiliigist olenevalt võib see ootus olla enam või vähem kindel, alates standardsete suhtlussituatsioonide peaaegu täielikust ettemääratusest kuni uudsust taotleva ilukirjanduseni, kus kindel on ainult autori soov lugeja ootustele mitte vastata. Suhtluse käigus kuulaja lihtsalt kitsendab oma ootuse ebakindlust. Jah, liikluspolitseinik vist tõepoolest soovib mu juhiluba näha. Ahah, tundub et seekord üritab kirjanik mind üllatada ropendamisest hoidumisega. Vms. Mõistmiseks või ebakindluse edukaks kitsendamiseks tehakse kõik võimalik, aga mitte rohkem. Kui jääb puudu taustateadmisi, analüüsivõimet või ka lihtsalt mõistmise soovi, siis võib väga kergesti juhtuda, et kuulaja tõepoolest ei saagi teada, mis kõneleja teadvuses toimub – täiesti olenemata kasutatud sõnadest ja nende väidetavatest sõnastikutähendustest. Ilmselt oskab igaüks oma kogemusest nimetada