Tüümian ehk aedliivatee Thymus vulgaris Tüümian ehk aedliivatee pärineb Vahemere äärest ja kuulub alati Provence'i maitseainesegusse (Herbes de Provence). Tüümian on mitmeaastane, aromaatne igihaljas poolpõõsas, mis kasvab 10-30 cm kõrguseks. Taim on püstvarsne, varred nelikantsed ja karvased. Lehed on väikesed, vastakuti kinnituvad, rootsudeta, sirgeservalised. Õied on punakad või valged. Tüümian sisaldab palju eeterlikke õlisid. Et selle ürdi maitseomadused pikal kuumutamisel ei kao, võib selle erinevalt enamikust teistest ürtidest lisada toidule valmistamise alguses. Kuumataluvana sobibki tüümian hästi kõikvõimalikesse paja- ja vormiroogadesse, pastatoitudesse, suppidesse, kastmetesse. Nii köögiviljad kui ka kartul saavad noaotsatäiest tüümianist hea
Puu võra- Lehed- väikesed, vahelduvad, allakäänatud servadega Õied- viietised, valged või roosad Viljad- kupar, paljude väikeste seemnetega MÜRGINE INIMESTELE KUI KA LOOMADELE KANARBIK Calluna Mullastik- Niiskus- kuivadel nõmmealadel armastab kasvada Valgus- 1 Haljastusväärtus- kasutatakse ohtralt pinnakattetaimena, liivaaladel Puu võra- Lehed- Väikesed, rootsudeta, lineaalsed, kolmetahtulised, asetsevad katusekivide taoliselt võrsel Õied- üksikult lehekaenaldes, palju, kellukjad, pikad, roosakad Viljad- munajas, karvane kupar, ümarate seemnetega Lilleseades kasutatakse edukalt kimpude valmistamisel, kuna taim püsib kaua värse MUSTIKAS Vaccinium Mullastik- happelist pinnast Niiskus- Valgus- varju Haljastusväärtus- Mõned liigid on haljastusliku tähtusega Puu võra- Lehed- lihtlehed Õied- valged, roosad, väikesed
Silvaticum metsas kasvav. Sugukond kurerehalised. Kasvukoht: varjukates leht- ja segametsades, puisniitudel, põõsastikes, eelistab niisket huumusrikast pinnast, kasvab nii lubjarikastel kui ka lubjavaestel kasvu- kohtadel. Taim on jämeda risoomiga püsik, mitme püstise varrega, varred 30-60 cm pikad, kandilised. Juurmised lehed sügavalt viieti kuni seitsmeti lõhised, mõlemalt pinnalt liduskarvadega. Kõige ülemised lehed sageli kolmeti lõhised ja rootsudeta. Õied punakaslillad, võrdlemisi suured, kahekaupa dihaasiumides. Õisikuraod rõht- sate näärmekarvadega. Õitseb juunist augustini. Viljaks on kuni 3 cm pikad kup- rad, mis kuivades äkiliselt avanevad ja seemned väljapaiskvad. Kasutamine: kultiveeritakse dekoratiivtaimena aedades. Õied sisaldavad sinist värvainet. Norras on kasutatud ka kollase värvaine saamiseks. KANDILINE NAISTEPUNA Hypericum maculatum. Nime päritolu: hyper peal,
annaabi.ee 
