[6] 1900-01 reisis ja kaardistas Põhja- ja Kirde-Tiibetis ning Tarimi nõos. 1901. Aasta sügisel püüdis ta tungida burjatiks ümberriietatult Tiibeti pühasse pealinna Lhasa'sse, mis aga ei õnnestunud. Selle asemel suundus ta Ladakh'i, mille pealinna Leh'i jõudis 20. detsembril 1901. Siit pöördus järgmisel kevadel üle Karakorumi mäestiku tagasi Kasgari ning siis kodumaale. Hedin tõi teiselt reisilt tulnuna kaasa veel suurema kuulsuse ja tõsteti Rootsi kuninga Oskas II poolt viimase rootslasena aadliseisusesse. [5] Reisi rohked maateadlikud tulemused on esitatud suures 6- köitelises teoses ,,Scientistic results of a journey in Central Asia 1899-1902", mille väljaandmiseks Rootsi riigipäev määras 75 00 krooni. [1] 16. Oktoobril 1905 suubus Hedin oma kolmandale suurele reisile, Armeenia ja Pärsia kaudu Indiasse, eesmärgiga selgitada Induse ja Brahmaputra jõgede allikate küsimust Himaalaja mäestikus. Suure karavaniga lahkus ta 14. augustil 1906. aastal Leh'ist ja peale
Gustav III- teostades 19. augustil 1772 absolutistliku riigipöörde. Gustav III kuulub valgustatud valitsejate hulka, kes oli kauaaegsetes sidemetes Prantsuse valgustajatega ja tsiteeris peast Voltaire'i. Pariisi saadik saatis Stockholmi d'Alemberti ja Diderot' entsüklopeedia iga uue ilmunud köite. 1771. aastal riigipäeva avamisel peetud kõnes teatas kuningas, et peab oma suurimaks eesõiguseks olla sündinud rootslasena ning suurimaks auks olla vaba rahva ,,esimene kodanik". Gustav III sätestas usuvabaduse ja keelas piinamised. Majanduspoliitikas järgiti füsiokraatlikke põhimõtteid: viljakaubandusele seatud tõkked tühistati, kergendati talurahva maksukoormat. Sunnismaisus kaotati ning riigimaadel asunud talupoegadele anti õigus talud päriseks osta. 1789. aastal surus kuningas riigipäeval talupoegade ja linlaste toel
osa (Stettin). 1771. aastal kuningaks saanud Gustav III [177192] lõpetas ,,vabaduste aja" Rootsi ajaloos, teostades 19. augustil 1772 absolutistliku riigipöörde. Gustav III kuulub valgustatud valitsejate hulka, kes oli kauaaegsetes sidemetes Prantsuse valgustajatega ja tsiteeris Voltaire'i peast. Pariisi saadik saatis Stockholmi iga uue ilmunud entsüklopeedia köite. 1771. aastal riigipäeva avamisel peetud kõnes teatas kuningas, et peab oma suurimaks eesõiguseks olla sündinud rootslasena ning suurimaks auks olla ,,vaba rahva esimene kodanik". Gustav III sätestas usuvabaduse ja keelas piinamised. Majanduspoliitikas järgiti füsiokraatlikke põhimõtteid: viljakaubandusele seatud tõkked tühistati, kergendati talurahva maksukoormat. Sunnismaisus kaotati ning riigimaadel asunud talupoegadele anti õigus talud päriseks osta. 1789. aastal surus kuningas riigipäevas esindatud talupoegade ja linlaste toel aadliopositsiooni maha ning saatis riiginõukogu laiali. Kuningavõimu
annaabi.ee 
