eesti rahvani jõuda ning hakkasid ise püüdlema selle poole, kuid nende eesmärk polnud rahvavalgustuslik vaid pigem ühele või teisele poole „kangutamine“, oma põhimõtete juurutamine, jumalasõna? Võrdlusjooned ja kiiremad muutused Lätlastega on meil suurimad ühisjooned ärkamisaegsest kultuurielust (laulupidu, ajakirjandus, rahvuslik liikumine jne jne). Samamoodi ka Soomega: Lätis algas saksakeelsena, Soomes rootsikeelsena, läti- ja soomekeelne ajakirjandus ühes rahvusliku liikumisega Venemaast erines nähtavalt, sest rahvale suunatud ajakirjandust oli vähem kuni narodnikute liikumise tekkega, neil oli levinum eliidiajakirjandus, mitte massiajakirjandus. Eestis tekkis ajakirjandus koheselt rahvale/massidele, rahvaajakirjandusena. Eestis saksakeelne ajakirjandus vähenes ühes saksa ülemvõimu vähenemisega, al 1883.
Ise kirjutas rootsi keeles. Sakaris Topelius kirjutas ka rootsi keeles, andis ajakirja välja. Snellman eelistas kirjutada rootsi keeles. Castren oli kakskeelne. Lönnrutt oli soomekeelne, Aleksis Kivi ka. 1818 hakati nõudma ametimeestelt vene keele oskuse tõendit. Juba 1824 muudeti seadust nii, et vaimulikud pidid vene keele asemel oskama soome keelt. Eriti seal kandis, kus enamus oli soomekeelne elanikkond. Ülikoolid alustasid rootsikeelsena. 1828 rajati soome keele lektoraat. Maailma esimene soome lektor oli TÜs eesti ja soome keele lektor 1829. 1850 loodi soome keele professuur. 1858 oli esimene soomekeelne väitekiri, Polèn. 1816 hakati avaldama seadusi Soome kohta, mis esialgu olid rootsikeelsed. 1860 avaldati juba soome-rootsi-keelne suur seaduste kogu. Sealt alates tõlgiti kõik seadused ja määrused ka soomekeelseks. Seda aitasid võimalikuks saada fennomaanid. See liikumine sai alguse Turust. 1830.-40. olid tippaeg
Ringmüüri kaitsetorn või väravatorn? Kuid Goeteerise Toolse-pildil paistab, et väravamajake võib ka puust olla ja on kõrgetele postidele ehitatud. /Goeteeris, lk 103/ Siinkohal on kindlasti tarvis tutvuda kui mitte Lundi nimekirja endaga, siis vähemalt Sten Karlingi 10 raamatuga igal juhul. Niikaua on tegemist ikkagi spekulatsioonidega. Goeteerise päevik. Goeteerise päevik on ilmunud ka rootsikeelsena: Stockholm: Norstedt & Söner, 1917. En holländsk resor i Ryssland, Finland och Sverige 1615-1616: trenne reseberättelser, från de tryckta och handskrivna holländska originalen, [by] Anthonis Goeteeris. Toon ära Norrmani vahendatud rootsikeelse teksti: "Tidigt följande morgon (19 september 1615, förf. anm.) fortsatte resan. Middag intogs på slottet Kolk, tillhörande Hans Välborenhet Herr Jacob De la Gardie, greve till Leckö, friherre till
annaabi.ee 
