Talharpa/hiiurootsi kannel/hiiu kannel/rootsikannel/vibukannel on poogenkeelpill, millel on sõrmlaua asemel auk (mõnel juhul isegi kaks). Talharpa põhiline konstruktsiooniline erijoon on võtmeauk. Seda tüüpi pillide keeled on valmistatud hobuse sabajõhvidest. Erinevad nimetused pillile tekitavad tihti segadust, kuna talharpa ei ole kannel. Sõna "kannel" arvatakse olevat olnud eestikeelne keelpilli sünonüüm, mille rootslaste käest saadud võõrapärase nimega keelpill automaatselt omandas. Tänapäeval levinuim nimetus "hiiu kannel" eksitab isegi topelt, kuna jätab mulje pilli seotusest Hiiumaaga. Tegelikult oli Vormsil, mida hüüti Hiiurootsi saareks, sest asus poolel teel Hiiumaale. Hiiu kandle osad:keeled, kõlakast, poogen, roop, sadul, virbel. Eesti aladel levinud pillil on kas viiulit meenutav või nelinurkne kõlakast, millega ülemises otsas liitub nelinurkne raam. Keeli on kolm-neli, mis on keeratud kas hobusesabajõhvidest või lambasoolte...
Rahvapillid · torupill mängiti enamus Euroopa riikides · kannel eestlased, soomlased, lätlased, leedukad · vilepill · roopill valmistatud pilliroost · vilepill sirgest pajulepast · torupill tuulekott, torud · karjapasun puust v puukoorest, tehti igapäev uus · sikusarv e sokusarv sarvest, signaalpill · kannel keelpill mängitakse sõrmedega, tehti ühest puutükist, 6-7 keelt · hiiukannel e rootsikannel seda mängitakse poognaga · põispikk põiest, poognaga · parmupill suuõõnega · tuhapill puust pulgaga Uuem rahvalaul · Sai mõjutust Euroopast · põhineb lõppriimil, mitmehäälne · regivärsid koondatud salmidesse · suur osakaal on meeste kanda · tuleb pillisaade · viisid keerulisemad · meeste temaatika · naised laulavad sentimentaalsest armuromantikast · vana eesti keelt enam ei ole
Bassitorusid võis olla rohkem kui üks. Karjasepasun enamuses tehti puukoorest, sai mängida nii kaua kui ära kuivad, pill tuli hoida vee sees, siis ei kuivanud ära. Valmistati loomade sarvedest sokusarvest. Pandi juurde huulik, et häält paremini välja saada. Kannel tehti ühest puust, 6-7 keelt. 19.saj hakati valmistama laudadest ja keeltearv oli 20-30. Hiiu- ehk rootsikannel mängitakse põlvedel poognaga. Põispill keelpill, millel kõlakastiks täispuhutud seapõis. Mängitakse nagu tsellot. Parmupill metallist pill, millel keel pannakse võnkuma puhudes. Kõlakastiks inimese suu, heli kõrgus muudetakse suukoopa suurusega. Pingipill laud, mille vastu hõõrutakse nuiaga, pandi peale ka tuhka Lokulaud signaalide tekitamateks puutükk.
on tegelikult üsna noor pill. Kuna pilli oli lihtne valmistada levis see kiirest talurahva seas ja teda kasutati koduste palvetundide ajal laulu saateks. Samuti kasutasid seda vaesed kogudused ja koolid, kes kallimat instrumenti osta ei jõudnud. Pilli kasutati vaimuliku laulu õpetamiseks ja saateks ja seepärast nimetati teda ka tihti laulupill või laulukannel. Hiiu-kannel Talharpa ehk hiiurootsi kannel ehk hiiu kannel ehk rootsikannel ehk vibukannel on poogenkeelpill, millel on sõrmlaua asemel auk. Talharpa põhiline konstruktsiooniline erijoon on võtmeauk. 5 Pill on kandilise kujuga (vahel ka viiulit meenutava kujuga), ülemises otsas on nelinurkne raam, kuhu kinnituvad kolm kuni neli keelt ja mängitakse teda poognaga. Pilli mänguasend on risti põlvedel või põlvede vahel. Sarnast pilli mängitakse ka Soomes, seal kannab ta nime jouhikko.
annaabi.ee 
