Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rootsikannel" - 4 õppematerjali

Hiiurootsi kannel ja torupill
1
doc

Hiiurootsi kannel ja torupill

Talharpa/hiiurootsi kannel/hiiu kannel/rootsikannel/vibukannel on poogenkeelpill, millel on sõrmlaua asemel auk (mõnel juhul isegi kaks). Talharpa põhiline konstruktsiooniline erijoon on võtmeauk. Seda tüüpi pillide keeled on valmistatud hobuse sabajõhvidest. Erinevad nimetused pillile tekitavad tihti segadust, kuna talharpa ei ole kannel. Sõna "kannel" arvatakse olevat olnud eestikeelne keelpilli sünonüüm, mille rootslaste käest saadud võõrapärase nimega keelpill automaatselt omandas. Tänapäeval levinuim nimetus "hiiu kannel" eksitab isegi topelt, kuna jätab mulje pilli seotusest Hiiumaaga. Tegelikult oli Vormsil, mida hüüti Hiiurootsi saareks, sest asus poolel teel Hiiumaale. Hiiu kandle osad:keeled, kõlakast, poogen, roop, sadul, virbel. Eesti aladel levinud pillil on kas viiulit meenutav või nelinurkne kõlakast, millega ülemises otsas liitub nelinurkne raam. Keeli on kolm-neli, mis on keeratud kas hobusesabajõhvidest või lambasoolte...

Muusika → Muusika
19 allalaadimist
Rahvamuusika
3
doc

Rahvamuusika

Rahvapillid · torupill ­ mängiti enamus Euroopa riikides · kannel ­ eestlased, soomlased, lätlased, leedukad · vilepill · roopill ­ valmistatud pilliroost · vilepill ­ sirgest pajulepast · torupill ­ tuulekott, torud · karjapasun ­ puust v puukoorest, tehti igapäev uus · sikusarv e sokusarv ­ sarvest, signaalpill · kannel ­ keelpill mängitakse sõrmedega, tehti ühest puutükist, 6-7 keelt · hiiukannel e rootsikannel ­ seda mängitakse poognaga · põispikk ­ põiest, poognaga · parmupill ­suuõõnega · tuhapill ­ puust pulgaga Uuem rahvalaul · Sai mõjutust Euroopast · põhineb lõppriimil, mitmehäälne · regivärsid koondatud salmidesse · suur osakaal on meeste kanda · tuleb pillisaade · viisid keerulisemad · meeste temaatika · naised laulavad sentimentaalsest armuromantikast · vana eesti keelt enam ei ole

Muusika → Muusikaajalugu
17 allalaadimist
Folkloor
2
odt

Folkloor

Bassitorusid võis olla rohkem kui üks. Karjasepasun ­ enamuses tehti puukoorest, sai mängida nii kaua kui ära kuivad, pill tuli hoida vee sees, siis ei kuivanud ära. Valmistati loomade sarvedest ­ sokusarvest. Pandi juurde huulik, et häält paremini välja saada. Kannel ­ tehti ühest puust, 6-7 keelt. 19.saj hakati valmistama laudadest ja keeltearv oli 20-30. Hiiu- ehk rootsikannel ­ mängitakse põlvedel poognaga. Põispill ­ keelpill, millel kõlakastiks täispuhutud seapõis. Mängitakse nagu tsellot. Parmupill ­ metallist pill, millel keel pannakse võnkuma puhudes. Kõlakastiks inimese suu, heli kõrgus muudetakse suukoopa suurusega. Pingipill ­ laud, mille vastu hõõrutakse nuiaga, pandi peale ka tuhka Lokulaud ­ signaalide tekitamateks puutükk.

Kultuur-Kunst → Kultuurid ja tavad
12 allalaadimist
Eesti rahvapillid
7
doc

Eesti rahvapillid

on tegelikult üsna noor pill. Kuna pilli oli lihtne valmistada levis see kiirest talurahva seas ja teda kasutati koduste palvetundide ajal laulu saateks. Samuti kasutasid seda vaesed kogudused ja koolid, kes kallimat instrumenti osta ei jõudnud. Pilli kasutati vaimuliku laulu õpetamiseks ja saateks ja seepärast nimetati teda ka tihti laulupill või laulukannel. Hiiu-kannel Talharpa ehk hiiurootsi kannel ehk hiiu kannel ehk rootsikannel ehk vibukannel on poogenkeelpill, millel on sõrmlaua asemel auk. Talharpa põhiline konstruktsiooniline erijoon on võtmeauk. 5 Pill on kandilise kujuga (vahel ka viiulit meenutava kujuga), ülemises otsas on nelinurkne raam, kuhu kinnituvad kolm kuni neli keelt ja mängitakse teda poognaga. Pilli mänguasend on risti põlvedel või põlvede vahel. Sarnast pilli mängitakse ka Soomes, seal kannab ta nime jouhikko.

Muusika → Muusikaajalugu
39 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun