Vana kombe kohaselt riputatakse siiani hiiepärna külge värvilisi lindikesi. Vanasti olla puule viidud ka viljaande ja tehtud tapetud loomade esimest keedust. Kunagi oli pärna juurte all Silmaallikas, mille ravivesi legendide järgi silmi olevat tervendanud. Kui õhtuti olid silmad ,,liiva täis" ja jooksid vett, tuli allikale silmi pesema minna. Kohalike jutu järgi pidavat allika juures leiduma vanu münte, olla leitud isegi rootsiaegseid 17. sajandist pärinevaid hõbemünte. Kunagi asunud pärna kõrval jõukas talu, mille mõisnik hävitada laskis [4]. Kolgaküla mänd Kolgaküla mänd kasvab Harju maakonnas Kolgaküla külas Koobastemäel. Männi kõrgus on 12,5 m ja ümbermõõt 188 cm. (LISA 1) Lauli kadakad
Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel algas rahvuslik ärkamine, eesti rahvuse, kultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Eesti esimese põlve haritlastest moodustasid rõhuva enamuse õpetajad. Neile sekundeerisid kirikuõpetajad. Vaimulikud (preestrid) olid esimesed haritlased, kellega eestlastel tekkis püsiv kontakt. Rootsi ajal lisandusid koolmeistrid, alguse sai eesti talurahvakooli ajalugu. Rootsiaegseid koolimehi nagu Ignatsi Jaak jt nimetatud eesti intelligentsi eelkäijateks. Nad olidki oma aja kohta koolitatud koolmeistrid. Veel 19. sajandi algul domineeris nn lugemiskool, kus õpetati lugemist, usuõpetust, veidi laulmist. Nendegi koolide võrk oli hõre ja puudulik. Koolmeistritele ei esitatud kuigi kõrgeid nõudmisi, koolmeistriks õppida ei olnud õieti kusagil. Rahvakooli arendamist nägid ette talurahvaseadused ning 19.sajandi alguses kujundati kihelkonnakoolide võrgustik
jõuab Vana-Liivimaale. Mis ajal ta on nobiliteerunud. Omaette probleem nendega, kes olid tulnud Taani ja orduajal, ning paljudel ei olnud täpne tulemisaeg teada. Kõige vanematel, kellel ei olnud teada, pandi number paika loosimise teel. 1747. aastal Liivimaa rüütelkonna matrikkel valmis, sellesse oli kantud 172 aadliperekonda, kronoloogilise printsiibi alusel. Orduajal oli siia Vana-Liivimaale saabunud 52 perekonda, 16 Poola-aegsed, Rootsiaegseid oli 45, Vene valitsusajal oli tulnud 59 perekonda (tulnud või siin aadlikuks saanud). Liivimaal oli matriklikomisjoni töös üheks probleemiks see, et kõikvõimalike sõdade tõttu oli olulisi dokumente palju kaduma läinud (Eestimaal oli dokumentatsioon hästi säilinud). Nii mõnigi perekond oli sunnnitud oma aadliks olemist ja Liivimaale tulekut kaude tõendama (nt teiste aadliperekondade ütluste kaudu).