Siis 1941 aasta suvel augustis, kohtusid Inglismaa ja USA juhid. Enne seda oli alanud juba nende vaheline koostöö, kuid esialgu USA veel sõjas ei olnud. Nimelt USA käis välja selline prgorammi: lend- lease programmi. Mille kohaselt USA annab ainelist abi riikidele, mille kaitse on USA seisukohalt oluline. Hiljem kui NSVL sattus sõtta Sm-ga, NSVL sai ka lend- lease kaudu abi- relvastus, veoautosid, rõivaid, toiduaineid, aga augustis 1941 kohtusid USA president Rooswelt ja inglismaad esindav peaminister Churcil. Need mehed alkirjastasid sellise dokumendi, mis kannab nime Atlandi harta. Sisu on see, et eesmärgiks ainult võit, Sm purustamine. Deklareeriti seda, et allakirjutanud riigid ei taotle omakasu. Need rahvad, kes on II ms käigus iseseisvuse kaotanud, need rahvad saavad iseseisvuse tagasi. Kuna sellega liitus ka NSVL , siis pärast sõda sellest kinni ei peetud. Eesti, Läti, Leedu ei saanud oma iseseisvust tagasi, mingit täieliku koostööd
kuna need olid noored riigid( Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Poola...) Ei olda harjutud demokraatiaga, kukub läbi ning minnakse üle autoritaarsele valitsemisviisile. Selles nähakse väljapääsu. Demokraatia ei võimalda teha kiireid otsuseid nagu majanduskriisis olev ühiskond tegelikult vajab. Eeskujud , et tugeva diktatuuriga riikides puudus majanduskriis sellisel kujul nagu euroopa demokraatlikel. USA tuli välja reformide muudatusega(Rooswelt, New Deal). Prantsusmaal laiendati sotsiaaltagatisi. Pahempoolsed erakonnad koondusid rahvarindesse ning moodustasid rahvarindevalitsus, suutsid ära hoida parempoolsete erakondade võimuletuleku. Kehtestas töötu abiraha, tasulise puhkuse, lühema tööpäeva. (oli vana demokraatlik riik) Inglismaa- majanduskriis nii väga ei tabanud, seda tänu oma kolooniatele. Delaveeris oma naela, pani ujuvale kursile kulla alla. Põllumajandusseadusi vedas sisse kolooniatest.( Meie
49 riiki. Liitu hakati nimetama hitlerismi vastaseks koalitsiooniks. See ei kujunenud välja mitte ühe lepinguga vaid terve rea kokkulepete tulemusena mitme aasta jooksul. Lääneliitlaste konverentsid Liitlased pidasid sõja ajal kolm konverentsi: Teherani (1943), Jalta (1945 veebruaris), Potsdam (1945 suvel). Kõigil konverentsidel arutati maailma ümber jagamist pärast Saksamaa purustamist. Näiteks Teheranis otsustati, et Balti riikide iseseisvust ei taastata. Otsustajateks Rooswelt, Churchill, Stalin. 8. mail 1945 kapituleerus Saksamaa tingimusteta. Suurriikide vahepealsete kokkulepete kinnitamiseks toimus Potsdami konverents 14. juulist kuni teise augustini. Delegatsioonide eesotsas olid Churchill/Atlee, Truman, Stalin. · Saksamaa jagati neljaks okupatsioonitsooniks: Inglismaa, USA, NSV, Prantsusmaa. NSV tsooni jäänud Berliin jagati neljaks sektoriks. · Saksa riigi kui terviku säilitamiseks moodustati liitlaste kontrollnõukogu.
annaabi.ee 
