Vee läbipaistvus on lahes väike keskmiselt 2,3 meetrit. värvuselt on vesi roheline, pisut pruunika varjundiga. Abiootilise tegurina võib välja tuua Kasari jõe aeglase voolukiiruse, mis on Matsalu lahe idaosa intensiivselt roostikuga vohama pannud. Joonis 2. Valitud piirkonna mullastik. (Maa-ameti geoportaal) Roostik Tänapäeval hõlmab kompaktne pilliroomassiiv teiste kõrgete vee- ja sootaimede lisandiga matsalu lahe idaosas umbes 3000 ha. Matsalu siselahe roostikuala on viimase sajandi jooksul pidevalt suurenenud (Kumari, 1985). Roostiku idapiir muutub väga aeglaselt, siin luhapoolses küljes, on roostik kõige kiduram ja hõredam, segatud mitmete tarnaliikidega ning teiste rohttaimedega. Avavee piiril on roostiku serv ebaühtlane. Kompaktne rootihnik on siin asendunud üksikute rootukkadega (Miilmets, 1981). Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni alusel jagaksin Matsalu lahe ida kaldal
lähedal asuv Salmi rannaniit. Salmi rannaniidu pindala on ligi 350 hektarit. Nii suur terviklik rannaniit on mitte ainult eesti avaraim, vaid erakordne terves Euroopas! Salmi rannakarjamaal pesitsevad meelsasti lagled, haned ja paljud väiksemad linnud. Rannalage on lindudele meeldiv ka oma turvalisuse tõttu, vaenlasel on raske siin võimatu linnuparvele märkamatult ligi hiilida. Pesitsusvõimalusi pakub Läänemere suurim roostik üle 3000 hektari. Suurem roostikuala on liialt ebamugav teistele olenditele, kaasa arvatud kiskjatele, seepärast on see suurepärane pelgupaik paljudele linnuliikidele. Matsalu kilomeetrite-laiused pillirooväljad on täiuslikuks turvapaigaks tohutule lindude hulgale. Siin peitseb tuttpütte, lauke, taite, hüüpe ja hulk muid põnevaid linnuliike. Suvisel ajal meeldib rannaniitudel pesitseda kiivitajal ja punajalg-tildril. Sinna rajavad pesa mitmed kurvitsalised. Nende seas on haruldasemaid pruunkirju tagasihoidliku välimusega
Lääne-Eesti madalik · Eesti suurim maastikurajoon ja sellest tulenevalt ka üsna mitmekesine · Kulutusala · Pikka aega pärast jää taandumist üleujutatud jääjävede poolt · Maakerge (loodeosas ligi 3 mm/a, lõunas 1,5 mm/a) · Pikk ja mitmekesine rannavöönd · Ala keskosa liigendab katkendlik Siluri e Lääne-Eesti pank · Madaliku põhjaosa läbib Palivere sevamoodustiste vöönd · Matsalu ja Haapsalu lahed, neist esimene Eesti suurim roostikuala · Aluspõhja moodustavad 10 Ordoviitsiumi ja 7 Siluri ladet, Tõstamaa poolsaarel ka Devoni liivakivid · Jaagarahu lademe biohermid o Tekitanud korallid, sammalloomad jm. o Kuna neist moodustunud kivimid on ümbritsevatest lubjakivist kõvemad on tänapäeval nähtavad paekühmudena (Koongas, Oidermal, Pärnu-Jaagupis) või kaljuvoortena (Kirbla, Lihula, Soontagana)
annaabi.ee 
