temperatuur 2,8°C. Nimi, kool,klass 3 Taimkate Umbes veerand Rumeenia pinnast on kaetud metsadega, millest 60% on mägedes. Kõige tavalisemad puud mägedes nulg ja kuusk, 180-2000 meetri kõrgusel on lapiniidud. Madalamatel nõlvadel kasvavad pöögi-, tamme- ja teiste lehtpuude metsad. Tasandikel kasvab rohi, leidub üksikuid puid. Doonau deltal on kõrkjastikku ja roostikku. Loomastik Rumeenias on 84 liiki imetajaid, 17 neist on ohustatud (nt suslikud, bukoviinia pimerott). Levinumad imetajad on mägikits, karu, ilves, hirv, hunt, rebane, mäger ja tuhkur. Linde on 384 liiki millest 257 liiki on pesitsejad. Levinumad on näiteks kotkad, raisakotkad ja kullid, pelikanid on tavalised Doonau deltas. 12 linnuliiki kuuluvad ohustatute nimekirja (nt käharpelikan, merikotkas, suurtrapp).
Matsalu rahvuspargis on mitmeid infotahvlitega varustatud ja tähistatud loodusradasid, kus matkamine peaks jõukohane olema igale vanusele, sest rajad on suhteliselt lühikesed ja kergesti läbitavad. Matkaradadeks on Penijõe matkarada, Suitsu matkarada, Salevere matkarada, Näärikivide õpperada, Kiideva Puise matkarada. Rahvuspargis on ka 6 linnutorni. Penijõe matkarada kogupikkus: 5 km Matkaraja eesmärk on tutvustada kaitsealale iseloomulikke maastikke: roostikku ja rannaniite koos nende elustikuga. Rajal on 7 meetri kõrgune vaatetorn. 1. Penijõe parkimisplats. Siit algab matkarada. Penijõgi saab alguse Lihula rabast ja ümbruskonnast. 2. Prandi oja saab alguse Lihula linnast. Alates 1997. aastast ei suubu Lihula linna heitevesi enam Prandi ojja. 3. Penijõe paadisadam asub looduskaitsealal. Veel kuuekümnendatel aastatel paiknes siin hulk paadikuure. Piki jõekallast liikudes on näha üleujutavat niitu, suvel kasutatakse seda karjamaana
on armastanud läbi aegade: Jaani-Tooma Suurkivi, Altja kaluriküla. Lahemaa on ühtlasi tuntud kaunite pesitsus- ja pelgupaik. Märgala kõige Nõmmeveski juga, Käsmu kivikülv. Juminda mõisasüdamete poolest, neist tuntumad on Palmse ja kirevamat palet näeme kõrgvee poolsaarel asuv 7 meetri kõrgune ja ligi 41-meetrise Sagadi. aegadel, mil roostikku peidetud veelahvandused liituvad ühest küljest Matsalu lahega ja teisest küljest Kasari luhal laiuvate veepeeglitega. Kevadisel
annaabi.ee 
