lülieos- mittesugulise paljunemise eos, mis on iseseisva liikumisvõimeta põhitüübid: 1) KONIIDIKANDJA- lihtne või harunenud seeneniit, mida ei kata seene või taime kude 2) SULETUD VILJAKEHAD- eoslaager ja pükniid KANDSEENTE (Basidionycota)PALJUNEMINE: Suguline: KANDEOS e. BASIIDIOSPOOR- suguline eos, mille tekkekoht on EOSKAND e. BASIID BASIDIOOM- viljakeha, milles eoskand ja kandeosed arenevad Mittesugulised eosed on kandseentel väga varieeruvad (nt, roosteseentel on suvieosed mitteugulised eosed) ja seda vaatame täpsemalt kultuuripõhiste haiguste juures MUNASSEENTE/Oomycota) PALJUNEMINE: Suguline: Isas- (ANTERIID) ja emasgametangiumite (OOGOON) moodustumine (need on sugulise paljunemise struktuurid, milles tekivad gameedid e. sugurakud) Viljastatud oogonist areneb paksukestaline OOSPOOR- püsieos, sugulise paljunemise tulemus. Oospoore võib taime koes olla väga palju ja need võivad mullas säilida aastaid.
küüsi Fifth level Selliste seente eoseid on palju näiteks ujulates ja üldkasutatavates saunades Loomadele ja taimedele haigusi tekitavad seened Kui seened nakatavad kultuurtaimi, väheneb saak, seened võivad rikkuda ka koristatud saagi. Tavalised haigustekitajad taimedel on jahukasteseened. Teraviljadel tekitavad haigust roosteseened. Elutsükli läbimiseks on roosteseentel sageli vaja elada kahel erineval taimeliigil Teravilju kahjustavad ka nõgiseened Üks parasiitseen, mis loomi kahjustab, on parasiitseen, mis hakkab kassi nahal elama, mistõttu hakkavad kassil karvad välja langema. Ka inimesed võivad selle haiguse kassilt saada. Seened, mis kahjustavad elavaid puid Puid kahjustavad näiteks torikulised. Torikulised alustavad puu Click to edit Master text styles mädandamist enamasti Second level südamikust, aastate pärast
b) Selts lehikseened - üheaastased puitumata viljakehad, mille eoslava koosneb radiaalsetest lehekestest. Siia kuulub vähe mädanikku tekitavaid seeni, enamus on mükoriisamoodustajad ja mulla saprofüüdid. 2) Klass puguseened - näiteks murumunalaadsed, kasulikud, mükoriisamoodustajad. 3) Klass tüsiskandseened Roosteseened on siin tähtsaimad. Need on parasiitseened, millel viljakehad puuduvad. Nad levivad peamiselt lülieoste abil. Roosteseentel esineb pleomorfism - eri arengujärgud järgnevad üksteisele kindlas korras. Osa roosteseeni areneb kogu elu ühel peremeestaimel, osadel esineb peremeestaime vaheldus osa arengujärke ühel, osa teisel peremeestaimel. Kui tegemist on majanduslikult olulise taime parasiidiga, kutsutakse vähemtähtsat peremeestaime vaheperemeheks. Esimene arengujärk on algeosla, kus valmivad lülieosed,
Eosed moodustavad idanedes lühiealised haploidseid hüüfe. Sobivuse korral võivad kaks ühe liigi hüüfi kokku kasvada ja tuumi vahetada. Seejärel jaguneb sisselastud tuum mitootiliselt ja üks tema tütartuum migreerub järgmisse rakku. Protsessi jätkudes on peagi kõik hüüfi tuumad paaristuumsed. Tuuma migreerumise teed tähistavad hüüfi vaheseinte kohale tekkivad pandlad. Kandseened moodustavad tavaliselt eoseid eoslehtedel või eostorukestes. Roosteseentel on alternatiivne vorm eoseid tootva pinna moodustamiseks. Ühed olulisemad surnud taimejäänuste, s.h. puidu lagundajad, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Seen elab ja hangib toitu mullast, puidust, taimejuurtest või mujalt. Paljunevad: mittesuguliselt ka pungumisega (pärmid); suguliselt. Kübaraga viljakehad on sugulise paljunemise kohaks, kus eosed arenevad spetsiaalsetel puhetunud rakkudel, eoskandadel ehk basiididel. Iga basiidi eostugedel areneb tavaliselt neli kandeost
annaabi.ee 
