Okkad kolletavad peatselt ning kuivavad, kuid ei lange maha haigestunud oksa tihedalt katva hallituse- või ämblikuvõrgutaolise seeneniidistiku tõttu. • Okaspuu-nõgihallitus on Eestis üsna levinud, esineb peamiselt kuusel ja kadakal, kuid ei tekita kuigi suuri kahjustusi. Enamasti põhjustab haigus ainult üksikute okste või võrsete kuivamist, kusjuures ta ei esine massiliselt. • Tõrjet ei ole rakendatud. KUUSE-OKKAROOSTED • Eestis esineb kolme liiki roosteseeni perekonnast Chrysomyxa, mis tekitavad eriti nooremate kuuskede okkail kollaseid laike, põhjustades okaste kolletumist ja varisemist. • Noored kuuseokkad kattuvad juulis- augustis helekollaste eoskogumikega. Hiljem haigestunud okkad varisevad. Seene vaheperemeheks on sookail. MÄNNI-OKKAROOSTED • Haigus esineb noorte mändide okkail nii taimlates, männikultuurides kui ka looduslikult uuenenud noorendikes. Kevadel ilmuvad nakatunud okkaile
radiaalsetest lehekestest. Siia kuulub vähe mädanikku tekitavaid seeni, enamus on mükoriisamoodustajad ja mulla saprofüüdid. 2) Klass puguseened - näiteks murumunalaadsed, kasulikud, mükoriisamoodustajad. 3) Klass tüsiskandseened Roosteseened on siin tähtsaimad. Need on parasiitseened, millel viljakehad puuduvad. Nad levivad peamiselt lülieoste abil. Roosteseentel esineb pleomorfism - eri arengujärgud järgnevad üksteisele kindlas korras. Osa roosteseeni areneb kogu elu ühel peremeestaimel, osadel esineb peremeestaime vaheldus osa arengujärke ühel, osa teisel peremeestaimel. Kui tegemist on majanduslikult olulise taime parasiidiga, kutsutakse vähemtähtsat peremeestaime vaheperemeheks. Esimene arengujärk on algeosla, kus valmivad lülieosed, need esinevad sageli koos kevistega - taimekoes kausikujuliste süvenditega, kus on padjanditena eostekandjate kogumikud. Kevistes valmivaid eoseid nimetatakse
Seal torkab ta silma kevadel ilusate kollaste õiekobarate tõttu. Sügisel on need asendunud punaste mahlakate marjadega. Tihti võib kohata ka tema kaunist tumepunaste lehtedega vormi. Hea on seegi, et ta laseb enda kallal kääridega tööd teha. Nii võime sageli kohata kukerpuust tehtud kaunist pöetud hekki. Viljapõldude lähedalt tavatsetakse aga kõik kukerpuud ära hävitada, sest tema kevadiste lehtede all võime leida oranzikaid punktikesi: roosteseeni, kes hiljem hakkavad kahjustama meie söögivilja. Peale hariliku kukerpuu, kes kasvab meil looduses, võib pargis sageli kohata ka Thunbergi kukerpuud. Viimase leheserv on aga terve, harilikul on see saagjas. Ka on sel võõramaalasel õied välisküljelt punakad. Thunbergi kukerpuu marjad on ühekaupa või kuni viiekesi koos, hariliku kukerpuu viljad moodustavad aga pika kobara, milles on üle kümne marja. Ka on hariliku kukerpuu astlad tavaliselt kolmeharulised, sel teisel aga üheharulised
annaabi.ee 
