Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Rippsild................................................................................................................ 4 1.1 Akashi Kaikyo rippsild.................................................................................... 8 1.2 Roosisaare rippsild...................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 14 2 Sissejuhatus Kõige esimeseks sillaks maailmas võib pidada üle jõe varisenud puud ehk nn primitiivsilda,
Küti Mäeveski Koloreino, Võru vald Mälestusmärk lõõtsameister August Teppole Loosu, Võru vald Parvlaeva Estonia katastroofis hukkunute mälestusmärk Seminari park, Võru Pindi kirik Lasva, Lasva vald Reinu kadakas Karsna järve ääres, Lasva vald Roosisaare tamm Roosisaare, Võru vald Tammetsõõr Ilmamäel Kütioru pervel Kütiorg, Võru vald Tamula muinasasula koht Roosisaarel Roosisaare, Võru vald Vabadussõjas langenute kalmistu ja mälestussammas Võrus Kose tee, Võru Verijärve maastikukaitseala Kose, Võru vald
m.p). See järv on läänepoolseim jäänuk kunagisest ligi 30 km pikkusest orujärvest.(Arold 2005: 232) Vagula järve läänekaldal on Võhandu jõe suubumiskohas Järveres sohu rajatud ligi 800 ha kalatiike. (Võru-Hargla...2003) Vagulaga on Vahejõe kaudu ühenduses Tamula järv (231 ha), mille ümber kaardub Võru linn. Nende kahe järve vahel on kujunenud poolsaarekujuline soine Roosisaar, kus on olnud noorema kiviaja asula. Nüüd ühendab Roosisaare küla linnaga üle Vahejõe ehitatud pilkupüüdev sild. Tamulast Lindorani on orundi põhi soine. Orundisoo lääneosas Kütioru suudmes asub Noodasjärv (26 ha), mida läbib põhja sihis Võhandu jõkke suubuv Iskana jõgi. Orundi idaosast voolab vesi Raagsilla oja kaudu Piusa jõkke, läbides teel suures osas kinnikasvanud kallastega Tabina järve. Haanja kõrgustiku jalamil asudes saab Võru orund osa põhjavett seal pinnasesse imbunud sademeveest
looduskasutusele Võru linnas ning arutati võimalikku maastikuhooldust ja inimestele tervislikuma linnamiljöö loomise võimalustest75 kui ka konverents ,,Koolimõtetega", kus ENSV haridusministri asetäitja Kalju Luts ning akadeemik Heino Liimets pöörasid tähelepanu haridusele Võru linnas.76 Ajaleht Töörahva Elu avaldas juubelipidustuste üritustesarjas mitmeid Võru linnaga seotud ajalukku vaatavaid artikleid. Nii toodi artiklis ,,Tamula asula - kauge eelkäija" välja Roosisaare ümbruse arheoloogilise tähtsuse, kus on välja kaevatud üle 20 haua ning kaevamised on toimunud seitsmel korral.77 Ka ilmus mitmeid artikleid Võruga seotud tähtsatest inimestest: doktor Fr. R. Kreutzwald78 ja krahv George von Browne.79 Hoidmaks aga üleval võrukate patriootlikkust korraldati erinevadi üritusi ning konkursse, millest võis osa võtta igaüks, kes tundis huvi. Nii oli võrukatele mõeldud kirjanduspäev
annaabi.ee 
