Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"roosipunane" - 7 õppematerjali

Vääriskivid-Topaas
24
pptx

Vääriskivid-Topaas

tuleb päikesest. KEEMILINE KOOSTIS JA VALEM • Topaas on alumiiniumi ja fluori sisaldav silikaatne r ombilise süngoonia mineraal. • Valem: Al2(SiO4)(F,OH)2 FÜÜSIKALISED OMADUSED • Tihedus: 3,49...3,57 g/cm3 • Kõvadus: 8 (etalonmineraal) • Läbipaistev • Läige: klaasiline • Värvus: Kullane, punakaspruun, värvitu, sinine, roheline või roosipunane. AVASTAMISE AJALUGU • Topaas leiti esmakordselt Punases meres oleval Topazose saare pealt, vanade kreeklaste poolt.  KASUTUSALAD Ehted: • Sõrmused • Prossid • Kõrvarõngad • Kaelakeed Meditsiinis: • Topaasi on kasutatud silmahaiguste ja katku ravimiseks. Ravib maksa ja leevendab närvilisust. Sobib hästi närvivapustuste ja üleväsimuse puhul. SUUREMAD ESINDAJAD

Keemia → Keemia
2 allalaadimist
Madame de Pompadoure
2
doc

Madame de Pompadoure

avastas, et selline kollektsioneerimine neelab liig palju välisvaluutat, ja ta hakkas soosima prantslaste Cloudi, Chantilly ja Vincennes'i tehaseid. Aastal 1754 toimus kuninga juures väikese seltskonna osavõtul õhtusöök, pärast mida majesteet kõigil üheskoos tulla lahti pakkima Vincennes'ist saabunud sinivalgekuldset portselanvaagnat. See oli esimesi prantslaste meistriteoseid, mis ületasid Dresdeni saavutused. Prantsuse portselanitööstuses loodi sellised värvid nagu "Pompadouri roosipunane", "kuningasinine", "suur sinine" ja ,,õunaroheline". Prantsuse ülikud hakkasid maailmakuulsa Meisseni portselani asemel eelistama Sevres'is valmistatut. Olulise panuse prantsuse lossiansamblitesse andis Pompadouri toretsemine losside sisustamisel : Bellevue loss, mille laastas Suur Prantsuse revolutsioon, Elysée palee, Versailles. Madame kollektsioneeris ka kalliskivimeistrite töid. Markiisitar pärandas need surres kuningale ja nüüd kuuluvad need Prantsuse rahvusraamatukogule

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
8 allalaadimist
BAROKK- korrapäratu kujuga pärl-
36
pdf

BAROKK ''korrapäratu kujuga pärl''

Kuningale see meeldis ja otsekohe asuti teda jäljendama. Fontanges`ina tuntuks saanud soeng sai peagi uue abivahendi, traadist raami, mis hoidis 15-20cm kõrgusel lokikuhilaid üleval MEIK NAISED Meik oli suhteliselt napp. Tähtsaim oli naha valge värv, mis saavutati tinavalge, kriidi ja vismuti abil või riisi- ja nisujahupuudritega. Viimased olid mõistagi nahale tervislikumad Ülalau värvimiseks kasutati mõnikord hennat ning kulme ja ripsmeid rõhutati söega Põsepuna toon oli roosipunane ja seda kanti põskedele küllaltki ümmarguse laiguna Suu oli täidlane ja erepunane. Ajastu lõpupoole muututi meigi ja värvide kasutamises julgemaks MAALIKUNST Maalikunst püüab järjekindlalt vabaneda renessansi ideedest ­ renessansi ideaalstiili pidulikust tasakaalust ja eestvaate rõhutamisest, toonitades liikumist, asümmeetriat, paatost Rahuliku ühtlase valgustatuse asemel eelistatakse heleda-tumeda suuri kontraste

Kultuur-Kunst → Kultuur
3 allalaadimist
Vääriskivid
14
doc

Vääriskivid

piisav rõhk. Teadaolev maailma suurim teemant on 3000-kilomeetrise läbimõõduga, kaalub 2,27 tuhat triljonit triljonit tonni ehk 10 miljardit triljonit triljonit karaati (suurim Maa-pealne teemant kaalub 530 karaati), asub Kentauri tähtkujus meist 500 triljoni kilomeetri kaugusel (st valgus liigub sealt siia 50 aastat) , tema ametlik nimi on valge kääbustäht BPM 37093 ja hüüdnimeks biitlite loo järgi Lucy. Topaas Kullane, punakaspruun, värvitu, sinine, roheline või roosipunane. Ta on hinnaline vääriskivi.Topaasi on kasutatud silmahaiguste ja katku ravimiseks. Ravib maksa ja leevendab närvilisust. Sobib hästi närvivapustuste ja üleväsimuse puhul. Topaasi seostatakse tarkuse, rikkuse ja küllusliku eluga. Ta kiirgab sisemist valgust, mis võidab pimeduse. Meeletasandil soodustab ta uute ideede omaksvõtmist ja annab juurde tarkust. Topaas kujutab valguse poole sirutuvat teadvust. Ta kaitseb vaenlaste eest ja aitab valitsejatel eristada tõelisi sõpru

Geograafia → Geograafia
16 allalaadimist
Jumestamine
24
docx

Jumestamine

Suu kujundati väiksemaks. Sel ajastul hakati tootma ja kasutama rohkem parfüüme. Lõhnaõlisid kasutati nii enda peal kui lasti toaõhku ja pritsiti ka lemmikloomadele. 2.2 Barokk Barokiajastul meikisid end nii mehed kui naised. Naiseilu ideaaliks olid punased täidlased huuled, tumedad kitkutud kulmud ja säravad silmad. Naha värvimiseks kasutati tinavalget. Laugude värvimiseks kasutati hennat ja kulmude, ripsmete värvi- miseks tarvitati sütt. Põsepuna tooniks valiti roosipunane. Inimesed pesid end üliharva, sest arvati et vesi on nahale kahjulik. Arvati, et halba lõhna saab vähendada hõõrumisega, seepärast nühiti end kuiva rätikuga. Usuti, et kui vahetada särki, siis ollakse naha mustusest ja higist vaba, sest riie imeb kõik enda sisse. 2.3 Rokokoo Sellel ajastul eelistati pesemisele meikimist. Tooniva alusmeigina kasutati endiselt tinavalget sisaldavaid mürgiseid segusid, põsed värviti ruuziga punaseks. Põskede jumestamisel värviga ei koonerdatud

Kosmeetika → Jumestamine
80 allalaadimist
Jumestuse ajalugu
17
doc

Jumestuse ajalugu

Barokk Barokk soosis meelelist ja lopsakat moeideaali. Barokiajast kuulsaim tõlgendaja oli Rubens, kelle maalitud kopsakates heledalokilistes naistes peegelduvad ehtsa barokiaegse naise jooned. Meik oli suhteliselt napp. Tähtsaim oli naha valge värv, mis saavutati tinavalge, kriidi ja vismuti abil või riisi- ja nisujahupuudritega. Viimased olid mõistagi nahale tervislikumad. Ülalau värvimiseks kasutati mõnikord hennat ning kulme ja ripsmeid rõhutati söega. Põsepuna toon oli roosipunane ja seda kanti põskedele küllaltki ümmarguse laiguna. Suu oli täidlane ja erepunane. Ajastu lõpupoole muututi meigi ja värvide kasutamises julgemaks. Rokokoo Rokokoo on rõõmus, kerge ja unenäoliselt romantiline ajajärk. Naine on suursuguselt naiselik, ehkki pisut tasakaalutu. Nägu pidi olema väike, ent kleit tohutult lai ja parukas kõrge. Nahavärv on endiselt valge ja kasutusel on endiselt tinavalge ning vismut.

Ajalugu → Ajalugu
134 allalaadimist
Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval
26
doc

Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval

Terrasspõldudel kasvatati maisi, kartuleid ja köögivilja. Erinevatel tasanditel asuvaid ehitisi ja terrasse ühendasid sajad trepiastmed. Hispaanialaste poolt avastamata linn jäeti millegipärast maha. Oletatakse, et üheks linna hülgamise põhjuseks võis olla inkade omavaheline kodusõda või siis tema pühaduse rüvetamine.[7] Petra kaljulinn Kui mainida Petrat (vaata lisa pilt 11), leidub alati keegi, kes äratundmisrõõmus hüüatab: ,,Aa, see roosipunane linn ­ poolt nii vana kui maailm." Need sõnad pärinevad 19. sajandi inglise poeedi J.W. Burgoni sulest. Kajuks ei ole luuletaja kirjeldus päris täpne. Petra ei ole sugugi nii roosipunane, pigem lõheroosa. Samuti ei ole tegemist linnaga, vaid hoopiski monumentaalse kalmistuga. Petras kunagi asunud majad olid ilmselt ehitatud savist ja need on tänapäevaks kadunud. Petrsa on paik, kus tekib palju vastuseta küsimusi ning salapärasuse

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
29 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun