Gümnaasium Kevad Luulekava Marie Underi & Henrik Visnapuu loomingu põhjal 2015 Ammu juba lähenevat tunti kevadet kui lambanahas hunti, (Under 2007: 510) pani hellvalge särgi ihu pääle roosilise õitsva ihu üle. (Visnapuu 1982: 44) Paneb aralt maale ühe talla, teine tald jääb õhku kumisema (Visnapuu 1982: 50) ripsmed kokku suruda kui okkad, mitte näha valgust kui sa lokkad (Under 2007: 510) Kuidas saaks neid heldeid kiiri kiita? nende taga näed ju tuleriita (Under 2007: 510) Kõik põõsad suitsesid. Mu juus täis tuult. (Under 2007: 450) Paneks maha oma koorma teele,
Viivituste põhjuseks võib olla vajadus zongleerida valikuvõimaluste või varaga, kuna parajasti on puudu ressurssidest, või lihtsalt tõik, et ei olda veel valmis samme astuma. Enamus Mehhikost on Greenwichi ajast kuus tundi taga (G.M.T., Greenwich Mean Time 6) Kultuuritegurid suhtlemisel Suhtlemismuster ja keelekasutus Kõigist hispaania keele variantidest on mehhiklaste keel oma rikkalike deminutiivide ja värvikate kujunditega ilmselt kõige roosilise. Nagu itaalllased, ütlevad nad peaaegu kõik asjad välja, on kiituste ning meelitustega helded ja väljamaalastega rääkides sõnavad harva midagi seesugust, mida te ei tahaks kuulda. Mehhikos on kombeks, et küsimusi arutatakse pikalt- laialt, püütakse saavutada teise poole nõusolek või teda ümber veenda ega jäeta kivi kivi peale, et ennast mõistetavaks teha. Nagu enamus latiinode puhul, peetakse vestlusoskust kunstiks ja teilt kui parnerilt oodatakse tõega, et annate endast parima
saladust sosistas: ,,Tädi on nüüd väga kuri." ,,Miks nii?" küsis Indrek poolsosinal vastu, nagu oleks see ka temale saladuseks. ,,Uute tasside pärast," seletas Ramilda. ,,Miks siis?" päris Indrek. ,,Et neil on kõrvad küljes." ,,Aga võib ju ära murda," naljatas Indrek. ,,Just, seda minagi," naeratas Ramilda saladuslikult. Ja nagu oleksid nad kahekesi milleski juba kokku leppinud, kahmas ta Indreku käest -- just poisi sõrmede vahelt -- uue roosilise tassi ja, enne kui see sai takistada, kõpsatas tassikõrv vastu lauaserva ning oligi küljest ära. Nõnda kaotas esimene uus tass oma tuliuue kõrva, mille Ramilda ulatas Indrekule öeldes: ,,Pistke tasku ja visake pärast ära, kust keegi ei leia. Ruttu!" sundis ta, kui Indrek seisis jahmatunult. ,,Ja..." tahtis neiu juurde lisada, aga sõnade asemel tõstis ta ainult oma esimese sõrme põiki huulile. See oligi see silmapilk, kus Indrek tähele pani, kui peened sõrmed on Ramildal
annaabi.ee 
