ILUTAIMED ILUPÕÕSAD Lodjap-põisenelas (Physocarpus) Kuni 3m kõrgune ümar põõsas. Juunis roosakasvalged õisikud. Dekoratiivsed punased marjad. Vanemad oksad hallikaspruunid tugevasti kestendava koorega. Erinõuded: vähenõudlikud, taluvad pügamist. Kaselehine enelas (Spiraea) Kuni 1m kõrgune Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud
Ülejäänud aja pühendas ta Miranda jälgimisele ja majas ning keldris korrastuste tegemisele, kuni lõpuks Miranda sinna tõi. Teoses kirjeldab Miranda Fredericki järgmiselt: „Ta on kuus jalga pikk, kaheksa-üheksa tolli minust pikem. Kehaehituselt on ta kõhetu ning näeb seetõttu pikem välja, kui ta tegelikult on. Igavene loikam. Ta vastikult lihavad kämblad on koletult suured ja üleni roosakasvalged. Need pole kellegi mehekäed. Ta kõrisõlm on liiga suur, randmed ülearu jämedad, lõug liialt rõhutatud, alumine huul vastu hambaid surutud, sõõrmeservad punased. Ja veel – polüübid. Ta kõnemaneer on niisugune imelik ja vahepealne – harimatu, ehkki ta tahab haritud olla. Terve ta nägu on liiga pikk. Tuhmid lainelised mustad juuksed, mis lauba kaugelt paljaks jätavad, on karmid ja kõvad. Alati korras välimusega. Ta kannab enamasti sportkuube ja flanellpükse ning
heleoranid ümbritsevad vilja tumeroheline, siniste (ka silmailu pakuvad õrnad roosade ja valgetega) sinised õied, kogu taim on õitega tihe puhmik roheline, valged õied, viljad pruunid lopsakad sarikõisikud roheline, punased õisikud pikad punased õisikud kerajad viljad, lõhestunud lamedad lehed, väikestes heleroheline, valged kuni sarikõisikutes erisuuruste roosakasvalged õied kroonlejtedega õied hallikas, õied dekoratiivsuseks taime määrdunud-valged hallikas üldmulje silmapaistvad tupplehed, sulgjagused lehed, hästi roheline, sinised õied arenev ja lehistunud vars hallikarvane, õied violetjassinakas, roosad dekoratiivsed või valkjad hõbedakarvased lehed hallikasroheline, õied kahvatusinised pikad dekoratiivsed õisikud
ja subtroopikas, Lõuna-Ameerikas. Õlirikkaid seemneid kasutatakse toiduainetööstuses, Puitu ehitustööstuses. Levinud haljastuses. 49. Harilik põisenelas ja taraenelas Harilik põisenelas: Physocarpus opulifolius Pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 3m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, linnastingimuste- ja külmakindel. Lehed 3 hõlmalised, laimunajad, keskmine hõlm pikem, kahelisaagja servaga, alt paljad või hõrekarvased, 5-12cm pikad. Õied roosakasvalged, kobarates, õitseb mai lõpus. Punakad kogukukkurviljad. Kasutatakse haljastuses, sobib hekiks. Taraenelas: Spiraea chamaedryfolia Leviala Lääne-Euroopast Jaapanini, Siber. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 2m. Vähenõudlik mullastiku suhtes, külma- ja põuakindel, talub ka varju. Lehed munajad, piklikud, õmara alusega, jämedalt ja ebaühtlaselt kahelisaagja servaga, paljad, 2-6cm pikad. Õied väikesed, valged, kobarates, õitseb mais-juunis. Viljaks koguvili, mis koosneb 3-5 nahkjast
annaabi.ee 
