, Kaur, V., Ant P. ,,intellektuaalne omand" lk 166-167, 2009 KOKKUVÕTE Kuna tehnoloogia arenguga ning üleüldse üleminekuga infotehnoloogiasse, kaasnevad sellega uued probleemid. Nagu antud referaadis öeldud, on sellega eriti tihedalt kokkupuuted just intellektuaalse omandiga, täpsemalt tarkvara illegaalse omandamisega. Eks ole palju võimalusi, et seda probleemi ennetada, tehes muudatusi nii tarkvara hankimisega kui ka kasutamisega. Ajakirja Digi peatoimetaja Henrik Roonemaa sõnul ei ole netipiraatluse ohjeldamiseks vaja välja mõelda karme karistusi, piisaks sellest, kui inimestel oleks legaalne kanal, kust mõistliku hinna eest värsket muusikat ja filme saab alla laadida. Kui inimesed saaksid osta väikese tasu eest muusikapala, siis nad ei salvestaks kahtlaselt veebilehtedelt muusikat, vaid ostaks selle. Senini aga Eestis selline võimalus puudub. iTunesi muusikapoe edu näitab, et inimesed on nõus selle eest maksma, kui nad saavad head muusikat
mittmingil juhul sõimusõnu, see tuleb hiljem kasuks. Kasulik on see sellepärast kuna sa ei tea kunagi kellega sa teiselpool arvutiekraani suhtled. Interneti kasutamis oskus tuleb kasuks kindlasti millegi organiseerimisel või ka näiteks omale blogi valmistamisel. Kui sa juba noorelt interneti kasutamise ära õpid , siis seda parem on suurena seda kasutada! Edu interneti kasutamisel. 7 Kasutatud allikad Roonemaa,H.Kuidas olla hea kodanik nii siin- kui sealpool arvutiekraani?//Hea Kodanik, 2010. Nr.6, lk. 40-41.
72 Küsimusele, kas teatakse, mis on Internetis seaduslik ja mis ei ole, vastati enamuses, et päris täpselt ei teata. Küsimusele, mida teha, et inimesed autoriõigustest enam hooliksid, toodi välja kõige enam teavitamise vajadust.73 3.2. Piraatluse vastu võitlemine Eesti Vabariigis Ajakirjanduses on viimastel aastatel väga palju poleemikat intellektuaalomandi teema üle. Arvamusi on selles valdkonnas ühest äärmusest teise. Ajakirja Digi peatoimetaja Henrik Roonemaa sõnul ei ole netipiraatluse ohjeldamiseks vaja välja mõelda karme karistusi, piisaks sellest, kui inimestel oleks legaalne kanal, kust mõistliku hinna eest värsket muusikat ja filme saab alla laadida. Kui inimesed saaksid osta väikese tasu eest muusikapala, siis nad ei salvestaks kahtlaselt veebilehtedelt muusikat, vaid ostaks selle. Senini 72 Samas, lk. 40. 73 Samas, lk. 40. 24 aga Eestis selline võimalus puudub
aeglaselt, selleks võib kuluda aastaid, isegi kümneid aastaid, kui reostuse kunagi meie põhjavette jõuab. (3) 23 joonis 15. Reostuse teekond allikani. 4.4 GIS-päev Käisin 16. novembril. 2016 GIS-päeval, mis toimus Eesti rahvusraamatukogus. Mina külastasin üritust hommiku poole. Mulle väga meeldis avakõne, mille esitas Henrik Roonemaa. See mees oli tõesti väga hea esineja. Ta kõne oli väga tabav ja hästi läbimõeldud. Ma läksin just hommikul sinna, et aimu saada, mis on CloudCities: 3d mudelite majutamine ja jagamine veebis, kuid kahjuks pidin selles pettuma. Ma ei saanud mitte midagi tarka teada. Suureks miinuseks oli juba see, et esineja rääkis sellest kõigest Skype’i teel: halb helikvaliteet ja palju muud “põnevat“ toimus tema ümber, mis tegelikult röövis minu tähelepanu
nothing to do with culture. The brakes stand forth as a hindrance to the creative process. But the tearing loose of the brakes means the widening of tradition. 1 Õpetajate leht” (“Teachers’ Paper”), October 4, 2002. An interview with Linda Järve. 2 Eesti Sõnumid (Estonian Tidings), April 24th, 1995, p.6. 3 Eesti Päevaleht, August 3rd, 2000, p.7. Childhood brings Pärt home. An interview with Henrik Roonemaa. 4 Virumaa teataja, September 10, 2002, p.4. An interview twith Juna Grünfeldt. 5 Virumaa teataja, September 11th, 2002, p.5. An interview without signature. In my last symphonies hope and hopelessness are interwoven. Happiness and renunciation of it stand very near to each other, being like one and the same thing. Maybe I am approaching music too seriously. In any, it should be audible. 1 About spirituality in music.
annaabi.ee 
