juhul kui vundamendi all suure sügavuseni on vajum meetodid tavalised üksik-, lint- ja ühtlane pinnas või kui talla alune kiht on plaatvundamendid; - vaivundamendid; - tugi- ja suhteliselt õhuke ja sügavamal asub praktiliselt · s2 - roomest põhjustatud vajum sulundseinad; - süvendid pinnases; - sillasambad; kokkusurumatu kaljupinnas. - vajum dreenimata olekus, nn algvajum s 0, mis ei - pinnastammid ja muud mullatööd; - tunnelid Bussineq ülesande lahendamisel ja teisenduste ole põhjustatud pinnase mahu vähenemisest, vaid kõvas, riketeta kaljupinnases ilma eriliste
h = hef /tef - saledus ristlõike kõrguse alusel; emk ekstsentrilisus seina keskkohal ühe viiendiku kõrguse pikkusel alal emk = em + ek >0,05t; em = Mm / Nm +ehm +ea; Mm moment seina keskkohal; Nm - arvutuslik vertikaaljõud samas kohas; ehm - horisontaalkoormuse (n. tuul) põhjustatud ekstsentri- lisus seina keskmisel kõrgusel; hef - seina arvutuslik kõrgus sõltuvalt kinnitus- või jäigastustingimustest; tef - seina arvutuslik paksus; ek - roomest tekkiv ekstsentrilisus ek = 0,002 tem * hef / tef ; - lõplik roometegur Lõplik roometegur Tabel 3.9 Põhimördil laotud armeerimata müüritise deformatsiooniomadused Kivi tüüp Lõplik roometegur Lõplik paisumine niis- Soojuspaisumistegur (vt.märkus 1) kusest või mahukaha- 10-6 /K nemine mm/m (vt.m.2)
e -- ekstsentrilisus, ea -- juhuslik ekstsentrilisus, ehi -- horisontaalkoormuse ekstsentrilisus seina alumisel või ülemisel serval, ehm -- horisontaalkoormuse ekstsentrilisus seina keskmisel kõrgusel, Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 8 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ ei -- resultandi ekstsentrilisus seina jalal või ülemisel serval, ek -- roomest tingitud ekstsentrilisus, emk -- resultandi ekstsentrilisus seina keskmisel kõrgusel, En -- elemendi elastsusmoodul, F -- seina vöö normatiivne surve- või tõmbetugevus, f -- müüritise survetugevus (üldiselt), fb -- müürikivi normaliseeritud survetugevus, fd -- müüritise arvutussurvetugevus, fk -- müüritise normsurvetugevus, fm -- mördi keskmine survetugevus, fvd -- müüritise arvutusnihketugevus, fvk -- müüritise normnihketugevus,
Punktide ja täisjoonega on kujutatud katseandmed ja punktiirjoonega teoreetiline, konsolidatsiooniteooria abil arvutatud sõltuvus. Tavaliselt graafiku esimeses osas teoreetiline kõver langeb kokku katsetulemustega. Vajumine kestab aga kauem kui seda prognoosib konsolidatsiooniteooria. See toimub pinnase roomedeformatsiooni tõttu. Muidugi toimub ka siin vee väljasurumine pinnasest, kuid skeleti roome toimub niivõrd aeglaselt, takistus vee liikumisele ei ole enam määrav faktor. Roomest tingitud vajumist nimetatakse teiseseks konsolidatsiooniks. Eristamiseks nimetatakse siis ka osa, kus ajaline protsess on määratud vee väljasurumise kiirusega, esmaseks konsolidatsiooniks. Eeltoodust järeldub praktiline reegel kompressiooniteimi kestuse kohta - koormisastet peab hoidma seni kuni esmane konsolidatsiooni on lõppenud ja mõne katsepunktiga on võimalik hinnata teisese konsolidatsiooni kiirust.
annaabi.ee 
