Teda on nimetatud Jeesu loomaks ja öeldud, et sellele, kes selili sitika jalule aitab, annab jumal üheksa pattu andeks. Põlvest põlve perekonnaliinis edasi antuna pole see suhtumine tänini päriselt kadunud. Endeloomana on sitasitikas suhteliselt populaarne nimelt ennetes inimese käekäigu kohta. Sageli põhinevad need ended mingil analoogial. Kui kevadel esimest korda nähti sitasitikat lendamas, oli suveks oodata head tervist, virkust, edu töös, õnne, ka abiellumist. Sitikat maas roomamas näha tähendas nägijale laiskust või igavat suve, töödega teistest maha jäämist. Selili sitika nägemine tähendas haigust või surma, maasse kaevuva või surnud sitika nägemine matuseid. Sitasitikatele meeldib sõnnikuhunnikutes, kus nende sakiliste jätketega tugevad jalad sobivad kaevamiseks ideaalselt.
sellal pidasid isegi kodused seda, kes sõtta ei läinud, araks; langes ühena esimestest, mürsukild sattus silmadesse, jäeti surnu pähe maha, õhtul kuuldi aga teda hüüdmas ja nähti ringi roomamas, ta oli ennist ainult meelemärkuse kaotanud, pime ja valust pöörane, vastane lasi maha enne, kui keegi jõudis juurde roomata, et ta ära tuua (lk11- 12) Kantorek klassijuhataja, hallis saterkuues range,
7. Meditsiin abi kutsuda, evakueeriuda NB! Ära püüa mürki välja imeda! Ära püüa joota! Ära püüa haava täiendavalt kahjustada (lõiked jmt.) Skorpionid, ämblikud, mesilased, sipelgad hammustuse vältimine 1. Kontrolli alati magamis ja peatuskohti. 2. Kontrolli riided, sokid, jalanõud enne kasutamist. 3. Väldi magamist ja riiete äravõtmist niiskete kohtade läheduses. 4. Säilita rahu, kui näed või tunned kedagi endal "liikumas" või "roomamas". Äkiline liigutus võib põhjustada hammustuse või nõelamise. 5. Ära peatu põõsaste varjus eelnevalt neid kontrollimata. 6. Jälgi maapinda vaata! Sipelgapesad! MÜRGISED TAIMED Kokkupuutel võib tekkida: 1. Kahjustatud naha punetus, turse 2. Peavalu 3. Põletustunne kahjustatud kehaosadel 4. Nahalööve võib tekkida mõni tund kuni 72 t. 5. Naha sügelemine võib tekkida pärast kokkupuudet 6. Villid, 24 päeva pärast lõhkevad 7
sellal pidasid isegi kodused seda, kes sõtta ei läinud, araks; langes ühena esimestest, mürsukild sattus silmadesse, jäeti surnu pähe maha, õhtul kuuldi aga teda hüüdmas ja nähti ringi roomamas, ta oli ennist ainult meelemärkuse kaotanud, pime ja valust pöörane, vastane lasi maha enne, kui keegi jõudis juurde roomata, et ta ära tuua (lk11- 12) Kantorek klassijuhataja, hallis saterkuues range,
Dzunglist lahkuma...! "Ma potsatasin maha! Ma olen kadunud!" arvasin ma. Ma kukkusin hoopiski tugeva maapinna peale. Mu jalg sai väga haiget. Ma ei vajunud sealt läbi. Ma olin imestunud. "See pidi ju soo olema!!" ütlesin imestunult. Istusin veidi maas ja siis ronisin igaks juhuks liaanide otsa tagasi. Ma ju ei teadnud seda maad ja kas siin on siis või mitte. *** Kui olin jõudnud rusudele päris lähedale, et kuulsin, kuidas töömehed rahmisid, hõikusid ja keevitasid nägin enda poole roomamas suurt boamadu, mis oli oma kolm ja pool meetrit pikk ja maailmatu paks, nagu oleks keskmise palgi alla kugistanud. Ma olin väga hirmul ja ma ei osanud midagi teha. Madu roomas järjest minu poole vilksatades pead tõstes keelt. Ma olin loodussaadetest kuulnud ja näinud, et boa on oma suuruselt väga väle madu. "Tema eest putku pistes ei jõua ma kuhugile! Ta on selleks liiga väle. Aga äkki kuulevad töömehed mind?..." mõtlesin endamisi. "Appi! Appi
annaabi.ee 
