Et juudid tahavad rahaga inimesi osta ja panna oma inimesed valitsema. Hellenistlikud filosoofiavoolud ja esindajad 1. Skeptitsism ehk kahtlejate filosoofia Pyrrhon 2. Epikureism Epikuros 3. Stoitsism häirimatus, stoiline olek, rahu Zenon Rooma helleniseerumine väljendus: 1. Hellenistlikud õpetused skeptitsism, epikureism, stoitsism. 2. Rooma mütoloogia sarnanes kreeklaste omale, ka eeposed 3. Roomalstel riigi keeleks ladina keel ning kreeka keel peegeldas Roomas haritust. 4. Haridussüsteem, mis oli sarnane kreeklaste omaga. Küünikud väljapääsmatusetunne. Totaalne põlgus kaasaegse ühiskonna, seaduste, kommete ja väärtuste vastu. Eitasid moraali, milel varjus tehakse alatusi. Pole võimalik muuta maailma, vaid enda suhtumist sellesse. Skeptikud vaatleb ja uurib ning lõpuks jätab otsustamata, sest nii poolt- kui vastuargumente on samapalju
roomlastel tuleb ainult trepp templi eest alla. Tempel on justkui tõstetud postamendile. Tunnuslik orderi kompositsioon, segati dooriat, jooiat ja korintose stiili ja lisandusid ka uued stiilid. Rooma sambad tõsteti postamendile esindades suursugust. Rooma “Panthenon”. Rooma riigi phateistlik mudel. See tempel oli kõigile pühendatud, kõik inimesed ja usundid on võrdsed keisri ees. Rooma keiser oli faktiliselt jumalatest üle. Jumalatega tingiti. Roomlased oskasid tingida. Roomalstel tekkisid kohtud ja kohtuvõitlused. Kogu läänemaailma õigus number 1: “Eraomand on püha ja puutumatu.”. Rooma arhitektuuris domineerib sisearhitektuur mitte välisarhitektuur. Väljast on Panthenon tuim aga seest on suursugune. Tema sisearh. on lopsakas. Kasettlagi on pööratud kuplisse ning sees on vaid ornament mitte midagi Kreekast. Templisse sisse pole toodud ühtegi jumala kuju, vaid allergoonilised kujundid, mis tähistavad kõiki usundeid
Itaalia vallutamise järel sattus ta konflikti tugeva Kartaago riigiga Põhja-Aafrikas. See foiniiklaste kolooniast välja kasvanud mereriik oli alistanud oma ülemvõimule mitmeid saari ja ulatuslikke rannikualasid Vahemere lääneosas. Rooma ja Kartaago pidasid omavahel kolm sõda, mis on ajaloos tuntud Puunia sõdadena (roomlased nimetasid kartaagolasi puunialasteks). Esimeses Puunia sõjas (264 – 241 eKr) toimus sõjastegevus peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Sõja algul polnud roomalstel laevastikku ja see tagas esialgu kartaagolaste ülekaalu. Kuid rajanud tugeva laevastiku ja omandanud meresõja kogemused, saavutasid roomlased mitu suurepärast võitu ja sundisid Kartaago rahu paluma. Kartaago loovutas roomlastele mitmeid valdusi ja oli sunnitud piirama oma sõjalaevastiku suurust. Roomast sai tugevaim riik vahemere lääneosas. Teises Puunia sõjas (219 – 201 eKr) püüdis Kartaago oma positsioone taastada. Kartaago
annaabi.ee 
