kalle rohkem. Rataste seadenurgad muutuvad ka vetrumise ja isegi pidurdamise ajal. Sageli muutuvad ratta ühe seadenurga reguleerimisel ka ülejäänud seadenurgad. Näiteks rattakalde reguleerimisel muutub tavaliselt ka pöördtelje külgkalle. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 47 Pöördtelje pikikalde reguleerimine muudab rattakallet, pöördtelje pikikallet ja kokkujooksu. Kokkujooksu reguleerimine muudab aga roolitrapetsit. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 48 Ratta seadenurkade muutumine vetrumisel Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 49 Auto on koostatud paljudest osadest, milledel kõigil on oma lubatud tolerants. Sellest tingituna tagatelje liikumissuund sageli ei ühti auto geomeetrilise keskteljega, mis tähendab seda, et tagatelg on kere suhtes viltu. Optimaalse sõiduomaduse saavutamiseks on aga vaja esitelg ja selle juhtimismehanismid
· Autonoomseteks · Ühitatud. Agregaadid võivad moodustada ühtse terviksõlme, osa detaile on eraldi või kõik osad on eraldi. Töötamisviisi järgi liigitatakse võimendid: · Töötab koos mehhaanilise ajamiga · Töötab ilma mehhaanilise ajamita. Esimesel juhul võimaldab mehhaaniline ajam juhtimist ka mittetöötava mootori korral, teisel juhul ilma võimendita juhtida ei saa. Autodel kasutatakse nii liigendatud kui ka terviklikku roolitrapetsit. Ka asukoha järgi kasutatakse nii eesmise- kui ka tagumise paigutusega roolitrapetsit. Terviklikule roolitrapetsile antakse jõud roolimehhanismilt pikivarda abil, liigendatud trapetsi korral kas pikivarras või roolihoob. Roolitrapetsi pikemat varrast nimetatakse rööpvardaks (ka paralleelvardaks), lühemat aga tõukevardaks ehk pikivardaks. Vardad on liigendite abil ühendatud käänmiktelje hoobadega. Rööpvarda pikkus on muudetav. Rooliratta pööramisjõud peaks olema vahemikus 3...8 N
NT: muutub pöördtelje külgkaldest tingituna pööramisel rattakalle ja ka pöördtelje pikkikalle. Posit. pöördtelje pikkikalde korral pööramisel sisemise ratta pöördtelje pikkikalle suureneb. Roolitrapetsi tõttu pöördub sisemine ratas rohkem kui välimine. Mistõttu muutub ka sisemise ratta kalle rohkem. Rataste seadenurgad muutuvad ka vetrumise ja isegi pidurdamise ajal. Kokkujooksu reguleerimine muudab ka roolitrapetsit. Pöördtelje pikkikalde reguleerimine muudab rattakallet. Pöördtelje pikkikallet ja kokkujooksu. 4 RATTA SUUNANG Sageli ei ühti geomeetrilise keskteljega liikumissuund. Mis tähendab,et tagasild on keresuhtes viltu. Tähtis on jälgida,et peale reguleeringut jääb rool otsesõidu keskasendisse. Et juhitavus ei halveneks. Geomeetriline kesksuunang on kasutusel juba palju aastaid ja see on hea suunangu liik autotagatelje liikumissuuna ühtimisel geomeetrilise keskteljega
· töötab koos mehaanilise ajamiga · töötab ilma mehaanilise ajamita Võimendita roolireduktor. Roolireduktori tööpaari moodustavad tigu ja rull. Tigu on keskelt nõgus. Sellist tigu nimetatakse gloiboidaalseks teoks. Teorull on valmistatud kolmeharulisena. Tigu on ühenduses roolirattaga. Tigu on vasakkeermeline. Rull on võllil viimane aga ühendatud roolihoova ja pikivarda kaudu roolitrapetsiga. Traktoritel kasutatakse nii liigendatud kui ka terviklikku roolitrapetsit. Kas asukoha järgi kasutatakse nii eesmise- kui ka tagumise paigutusega roolitrapetsit. Terviklikule roolitrapetsile antakse jõud roolimehhanismilt pikivarda abil, liigendatud trapetsi korral kas pikivarras või roolihoob. Rööpvarda pikkus on muudetav. Reduktori teo ja rulli teljed on nihutatavad. Rulli võlli ots toetub reguleerimiskruvile, et saaks reguleerida teo ja rulli vahelist lõtku. Rooliratta pööramisjõud peaks olema vahemikus 3...8 N. Roolivõimendiga rooliseade
annaabi.ee 
