Kõik mürgised gaasid, mis õhku paisatakse ja hiljem maapinnale langevad, kipuvad mürgitama meie elusloodust-putukaid, loomi ja taimkatet. See kõik mõjub ka meie tervisele, ning hävitab ka meid ümbritsevaid mets- ja lemmikloomi. Lisaks hävitavad need meie universumi kaitsekihti- osooni. See on meie jaoks väga tähti, kuna see kaitseb meid kahjulike kiirguste eest. Peaksime rohkem mõtlema oma liikluskultuurile. Praegu jääb selline mulje, et paljud roolikeerajad on teedel ja tänavatel ainukesed liiklejad. Nad ei arvesta teistega, sõidavad nii kiiresti, kui ise tahavad. Sellega kaasnevad suured liiklusõnnetused, millest üsna paljud lõppevad kellegi jaoks surmaga. See viib meie väikse rahva hävinemiseni. Autojuhid istuvad rooli taha alkoholijoobes, ei lase jalakäijaid üle tee. Ka noored on liiga julged ja uljaspead. Selles valdkonnas saaks küll igaüks kaasa aidata, kui vähegi on ,,kainet mõtlemist."
Sooviti ka teada saada, kas on erinevusi poiste ja tüdrukute sellealastes teadmistes. Autor eeldas, et kõige rohkem teavad helkuritest ja kannavad neid linnakooli tüdrukud, sest linnas räägitakse helkurite kandmisest rohkem ja linnas kontrollib politsei helkurite kasutamist rohkem. Helkur on vajalik, et autojuht pimedas liikuvat jalakäijat juba varakult märkaks ning jõuaks reageerida. Jalakäijad ei mõista, kuidas juht ei näe teel või selle ääres inimest. Roolikeerajad vabandavad end aga pärast jalakäija allaajamist sellega, et nad ei näinud teel kõndivat inimest. Seega, kui tahad ellu jääda, tee end nähtavaks! Meetod Küsitlus viidi (kuupäev) läbi koolis: Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist küsitleti kaheksanda A klassi ja Osula Põhikoolist kaheksanda klassi õpilaste seas. Autor valis kaheksandad klassid sellepärast, et Osula Põhikoolis on see kõige suurem klass, kuigi seal on ainult 15 õpilast
kuulmine, samuti pikem sõidutee ületamiseks kuluv aeg. Sageli on pensionäridel raskusi ristmike liiklussõlmedest arusaamisega, seetõttu eelistatakse ristmikevahelisi sirgemaid lõike, kus aga juhid jalakäijat märgata ei oska. Pea pooled kõigist jalakäijaõnnetustest põhjustavad sõidukijuhid. Statistika näitab, et suurlinnades kipuvad jalakäijaid surnuks sõitma pigem vanemaealised ja suure kogemustepagasiga roolikeerajad. Märkimist väärib tõsiasi, et peaaegu iga kolmas hukkunud jalakäija oli õnnetuse hetkel purjus. Kõige ohtlikumateks kohtadeks on vöötrajad. Enamlevinud on olukord, kus jalakäija astub ülekäigurajale mõne seisva sõiduki varjust. Väga sageli ei lähe jalakäija täpselt ülekäigurajale vaid kiirustab üle tee selle läheduses, eriti, kui ülekäigurada asub ühissõidukipeatuse naabruses. Enamasti toimub teeületus