Äio on taarausu unejumalus, vanasõnades on ta surma vend. Ta viib väsinud hinged jalutama ja laseb nad vabaks, lendama. Ta annab inimestele une, et nad puhkaksid päevastest raskustest ja muredest. 32. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eestis Kura (kura, kuram, kuramus, kuramvend, kurask). Seostub vasaku käega (kura käsi), märja või mudase kohaga, füüsilise ebapuhtuse ja roojusega. Soome-karjalas Perkele. Isuris: Paha. 33. Kirjelda (nt M. Kõiva artiklile toetudes), missugused on olnud Eestis rahvapärased eshatoloogilised arusaamad? Tuhande aasta pikkune maailm, mille järel praegune maailm hävib ja sünnib siis uuesti. Maailma lõpus pööravad inimesed üksteise vastu, ka looduse taandarenemine (kanad ei saa muneda jms). Vanema Edda traagiline jumalate hukkumine on samuti maailmalõpp. Komeedi ilmumine ennustavad maailmalõppu
13. Iseloomusta kristlikule kuradile iseloomulikke jooni, mis seostavad ta oletatava ristiusu-eelse prototüübiga (või prototüüpidega). Missugused arusaamad teispoolsuse kohta avalduvad regilauludes ja loitsudes? Nimetusest eesti: vana omatüvi *kura (nimetused kura, kuram, kuramus, kurask, kurassi, korat, vanakurat; ka liivi: kure) seostub -- vasaku poolega (kura käsi) -- märja, madala, mudase kohaga -- füüsilise ebapuhtuse ja roojusega soome-karjala: perkele (< balti Perkons/Perkunas), hitto (< hiisi), piru vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli, pahaa voima, pahennoz Mittekristlikud motiivid pärimuses -- seos vasaku poolega -- seos vee, kivide ja maapinnaga (regilauludes altmaa~altilma isand) -- seos hiidudega -- kurat kardab kukke, hunti, pikset; kuradi tõrje pihlakase kepiga -- seos surnutega (kurat kui kodukäija asendusolend, kurat kui pooma ahvatleja) -- kurat kui Toonela isand Soome-Karjala Tuonela ja Manala
Uni teeb väsinud keha ja vaimu taas tugevaks." 32. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eesti: vana omatüvi *kura (nimetused kura, kuram, kuramus, kuramvend, kursask, kürassi, korat, vanakurat, ka liivi:kure), seostub Vasaku poolega (kura käsi) Märja, madala, mudase kohaga Füüsilise ebapuhtuse ja roojusega Seos hiidudega Kurat kardab kukke, hunti, pikset, kuradi tõrje pihlakase kepiga Seos surnutega, kurat kui kodukäija asendusolend, kui pooma ahvatleja Kurat kui Toonela/Manala isand 33. Kirjelda (nt M. Kõiva artiklile toetudes), missugused on olnud Eestis rahvapärased eshatoloogilised arusaamad? Enim tähelepanu saanud tavatud taevanähtused: varjutused, komeedid, veider taeva värv, meteoriidid jne
annaabi.ee 
