26,4% Puitkütuste baasil toodetud soojuse osatähtsus kogu soojustoodangust Pärnumaal 54,1% Puitkütuste baasil toodetud soojuse osatähtsus kogu soojustoodangust Tartumaal 42,7% Puitkütuste osatähtsus kodumajapidamiste kütusekasutuses 49,3% Puitkütuste osatähtsus kodumajapidamiste summaarses energiatarbimises 27,7% · Kiirkasvulised rohttaimekultuurid: päideroog, kiukanep, roogaruhein, ida- kitsehernes Siia gruppi kuuluvad enamuses mitmeaastased liigid, kuna nende puhul on kultuuri rajamise kulud oluliselt väiksemad. Ainus erand on kiukanep, mis on vana, kuid vahepealsetel aastakümnetel unustatud väga kiire biomassikasvuga põllukultuur.Viimane on võimalik muidugi ainult piisavalt viljaka mulla ning väetamise korral. Nii roogaruhein kui päideroog vajavad kasvuks palju niiskust, kusjuures roogaruheina väetisevajadus on väiksem
12. Biomassi lähteressursid Eestis Maaressurss Metsaressurss Puit on kõige suurema majandusliku potentsiaaliga biokütus nii soojuse kui ka elektri tootmiseks Eestis. Energiapuit Energiakultuuride ( - Õlirikkad kultuurid: raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanep, - Kiirekasvulised puuliigid: paju, hall lepp, kask, haab, - Kiirkasvulised rohttaime(kultuuri)d: päideroog, kiukanep, roogaruhein, ida-kitsehernes (galeega), - Etanoolikultuurid: nisu, rukis, tritikale, kartul, suhkrupeet, - Looduslikud hein(roht)taimed: niidetav biomass püsirohumaadelt ning (pool)looduslikelt kooslustelt, märgaladelt (pilliroog). Jäätmete ressurss 13. Fotosünteesi olemus ning selle vajalikkus Looduses toimuva fotosünteesi käigus seovad taimed õhus leiduva süsinikdioksiidi ja eraldavad hapnikku atmosfääri
· tahkete olmejäätmete orgaaniline osa; · reovete muda; · tööstusjäätmed (näiteks toiduainetetööstusest). Eesti perspektiivseimad energiakultuurid on: · õlirikkad põllukultuurid (raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanep), mida kasutatakse biodiisli tootmisel; · kiirekasvulised, lühikese, alla 15-aastase raieringiga puuliigid (paju, hall lepp, kask, haab), mida kasutatakse ahjukütteks; · kiirekasvulised rohttaimed (päideroog, roogaruhein, idakitsehernes, kiukanep), mida kasutatakse biogaasi tootmiseks; · etanoolikultuurid (nisu, rukis, kartul, suhkrupeet); · looduslikud heintaimed (niidetav biomass püsi- ja poollooduslikelt rohumaadelt, märgaladelt), mida kasutatakse biogaasi tootmisel. Biomassi kasutamise eelised: + taastuv energiaallikas; + biomassi põletamisel vabaneb süsihappegaas, mis oli ta enda kasvamisel atmosfäärist võetud, seega ei suurenda biokütuste kasutamine süsihappegaasi kogust atmosfääris;
otstarbel selekteeritud vitspaju ja laialehise paju sordid. Kõikide nimetatud grupi taimede biomass sobib eelkõige põletamiseks, kuigi on võimalik ka bioetanooli tootmine tselluloosipõhiselt. Pajuistanduste reaalselt tootmistingimustes saavutatav produktsioonitase ulatub 10-12 tonni kuivaineni hektarile aastas, mis vastab ligikaudselt 25-30 tihumeetrile metsapuidu juurdekasvule. Kiirkasvulised rohttaimekultuurid: päideroog, kiukanep, roogaruhein, ida-kitsehernes Siia gruppi kuuluvad enamuses mitmeaastased liigid, kuna nende puhul on kultuuri rajamise kulud oluliselt väiksemad. Ainus erand on kiukanep, mis on vana, kuid 10 vahepealsetel aastakümnetel unustatud väga kiire biomassikasvuga põllukultuur. Perspektiivikaks võib osutuda päideroo kasutamine biogaasi tootmisel. Ida-kitsehernes on vähese väetisevajadusega ning väga suure kasvupotentsiaaliga liik. Arvestataval
3) Hilisemapoolsed liigid (timut, hiline punane ristik) 9) Gravitatsioon 7) Kultuurrohumaadel kasvatavate kõrreliste taimede kasv ja areng eluiga Enamus stressi tekitavaid faktoreid on sügis- ja talveperioodil. Stress suvel: niiskus ja toitainete puudus. Liigid: Põldtimut, Harilik aruhein, H. kerahein, Aas-rebasesaba, Päideroog, Roogaruhein, Aasnunnikas, Mida kuivem suvi, seda rohkem kahjureid. Kui niitmiskordade arv on suur, siis taim talvitub halvasti. Punane aruhein jne. 16) Rohumaade toitumine, tähtsamad toiteelcmendid (N, P, K, Ca, Mg, mikroelemendid) Põldtimut: 20-100 cm pikkuste kõrtega hõredapuhmikuiine pealishein. Kasut põldhein ja niit
taimed (Postimees 2007). 1.4.1 Eestis perspektiivseimad energiakultuurid: · lirikkad pllumajanduskultuurid. Siia hulka kuuluvad raps, rüps, valge sinep, tuder, likanep jt., mida kasutatakse biodiisli tootmisel; · Kiirekasvulised, lühikese, alla 15 aastase raieringiga puuliigid - paju, hall lepp, kask, haab. Kasutatakse ahjukütteks. · Kiirekasvulised rohttaimed - päideroog, kiukanep, roogaruhein, ida-kitsehernes. kasutatakse biogaasi tootmiseks; · Etanoolikultuurid: nisu, rukis, tritikale, kartul, suhkrupeet · Looduslikud heintaimed, niidetav biomass püsirohumaadelt, (pool)looduslikelt kooslustelt, märgaladelt jm. Neid kultuure kasutatakse biogaasi tootmisel; 1.4.2 Biokütuse eelised: Biomass on: · taastuv energiaallikas; · laialdaselt levinud; · kergesti kättesaadav; · vimaldab metsa- ja pllumajandustootmisjäätmete kasutamist;
karjatamist. Kult karjamaade puhul peab arvest, et ühe korraga antava N kogus leetunud muldadel ei tohiks olla üle 50 kg ja teistel mitte üle 70 kg/ha. Väetamisest karjatamiseni peab olema vahe 15-20 päeva. Niidetavad rohumaadel N v normid, sõlt taime liigist ja taime kasutamise sagedusest. Aarebasesamale 130-230kg jaot 2-3 ossa. Ohtetule lustele 150-280kg jaot 2-3 ossa. Päideroog 160-320kg jaot 2 ossa. Roogaruhein 180-300kg jaot 2-3 ossa. Kerahein 170-300kg jaot 3 ossa. Põldtimut 180-260 kg jaot 2 ossa. Ja harilik aruhein 150-200 kg 2 osas. Esimene osa antakse alati varakevadel ja siis pärast saake. Niidet rm peaks v 5-6 päeva koristamist. Ühe korraga antav nor ei tohiks olla suurem kui 130 kg/ha. P, K väetised neid vajavad kõik rm tüübid ja v vajad sõlt rm kasu viisist. Norm kult karjamaal: N:P:K 1:0,4:0,6. Kult niitudel suhe 1:0,6:1,2. P K v tuileb anda sügisel 2-3
annaabi.ee 
