põuakindel, noorelt aeglasekasvuline. On varjutaluvamaid liike vahtrate hulgas. Mandzuuria vaher (Acer mandschuricum) meil enamasti kõrgem püstine põõsas, milline kasvab looduslikult Venemaa Kaug-Idas, Korea poolsaare põhjaosas ja Kirde-Hiinas. Võrsed punakaspruunid, paljad, pungad teravad. Lehed kolmetised liitlehed, lehekesed lantsetjad, pikalt teritunud tippudega, tömpsaagja leheservaga, pealt paljad, alt noorelt roodudelt pikkade karvadega, sügisvärvus punane. Kaksiktiibviljad 3...3,5 cm pikad, kinnituvad nürinurga all kuni horisontaalselt, tihti kohtab ka kolmetiivulisi vilju. Haljastuses väärib kasutamist, ilus lehtede sügisvärv ja külmakindel liik, kahjustudes vahel hiliskülmade läbi, karmidel talvedel kannatavad ka viimase aasta võrsed. Väärtuslik meetaim ja mahl on kuni 2 % suhkruid sisaldav. Viljakandvus algab 10...12 aastaselt. Harilik Vaher: Acer Platanoides
Kolmanda kodumaise liigina kohtame siirdesoode ja rabade servades madalat, kuni 2,5 m kõrgust ja vanas eas umbes sama laia põõsasjat, rohkesti hargnevat madalat kaske. Liigi üldlevila hõlmab Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjapoolsed alad. Võrsed: tumepruunid, tihedasti kaetud valgete väikeste karedate vahatäppidega. Lehed: munajad kuni ovaalsed, 1.....3,5 x 0,8.....2,5 cm (lehe pikkus on alati suurem kui laius), noorelt karvased, hiljem vaid alt roodudelt, leheroots 0,2.....0,6 cm, sügisvärvus kollane. Õied: -urvad 1.....2 cm pikad, püstised, raod karvased, IV-V. Viljad: seemned väikesed, tiib 2-3 korda seemnest kitsam, VIII-IX. Liik on väga külmakindel, kuid vajab kasvamiseks värsket kuni niisket mulda. Haljastuses võiks kasutada aiatiikide ja niiskete pargiaasade ilmestamiseks. Vaevakask (Betula nana L.) [nána] Nanus kääbusjas
ceres.ee/files/ceresplant/142.jpg) 86 Joonis 83. Harilik põõsasmaran 87 Leeder (Sambucus) Konkreetne liik: Kanada leeder (Sambucus canadensis) Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 4 m kõrgune, 3 m laiune Taime välislaadi kirjeldus: tihe põõsas Lehed: Lehed kuni 30 cm pikad, 7 elliptilise kuni lantsetja lehekesega, lehekesed peensaagja servaga, alt pehmekarvased, hiljem karvased vaid roodudelt Õied või õisikud: Õiedkollakasvalged, kuni 30 cm läbimõõdus, lõhnavad. Viljadkerajad, tume- purpurjad, läikivad, siledad Õitsemine: juuli-august Liigi eritunnused: Soovitav kevadeti tugevasti tagasi lõigata, et areneksid tugevad ja rikkalikult õitsevad põõsad Kasvukoha nõuded: Armastab niisket ning päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta Kasutamine haljastuses: sobilik vaateid piirama Joonis 84. Kanada leeder ,,Aurea" (http://lve-baumschule.de/en/node/4741)
Kolmanda kodumaise liigina kohtame siirdesoode ja rabade servades madalat, kuni 2,5 m kõrgust ja vanas eas umbes sama laia põõsasjat, rohkesti hargnevat madalat kaske. Liigi üldlevila hõlmab Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjapoolsed alad. Tsoon II. 1818. Tunnused: Võrsed: tumepruunid, tihedasti kaetud valgete väikeste karedate vahatäppidega. Lehed: munajad kuni ovaalsed, 1.....3,5 x 0,8.....2,5 cm (lehe pikkus on alati suurem kui laius), noorelt karvased, hiljem vaid alt roodudelt, leheroots 0,2.....0,6 cm, sügisvärvus kollane. Õied: -urvad 1.....2 cm pikad, püstised, raod karvased, IV-V. Viljad: seemned väikesed, tiib 2-3 korda seemnest kitsam, VIII-IX. Liik on väga külmakindel, kuid vajab kasvamiseks värsket kuni niisket mulda. Haljastuses võiks kasutada aiatiikide ja niiskete pargiaasade ilmestamiseks. Vaevakask (Betula nana L.) Nanus kääbusjas. Meie neljas kodumaine kaseliik, vaevakask, kasvab tavaliselt kuni 0,5...
annaabi.ee 
