autosekssus kanadel. Seoses sellega, et lindudel on homogameetseks sugupooleks isased, avaldub retsessiivne tunnus sagedamini emastel (hemisugootsed), isastel avaldub enamasti dominantne suguliiteline tunnus. Hallikirju varvus kanadel on pohjustatud dominantsest geenist (B) ja see geen asub Z-kromosoomis. Retsessiivse geeni alleel (b) homosugootses olekus pohjustab sulestiku punaka varvuse. Kui on ristatud hallikirjuid plimutroki kanu (B) punakate roodailendi tougu kukkedega (bb), saadakse F1-s koik hallikirjud e viirikud kuked ja punakad kanad. Kukkedel (tibudel) on pea peal valge laik, kanatibudel aga see puudub. See asjaolu lubab koorumisel kohe kukktibud kanatibudest eraldada. Nimetatud toud nimetati autoseksseteks (sulestiku varvus soltub sugupoolest) kanatougudeks. Tanapaeval selliseid touge ei kasutata, sest nad on vordlemisi madala produktiivsusega. Pealegi saab koorunud tibude sugu maarata ka kloaagi kaudu.
mass 62 g. Sulestik valge, viiruline või must. Kasutatakse ekstensiivsetes talumajapidamistes. Liha-munakanatõugudest olulisemad on roodailend, njuuhämpsir, sasseks, australorp ja uaiendot. Liha-munakanatõud ei oma tööstuslikus linnukasvatuses suurt tähtsust seepärast, et munakana ja kanabroiler toodavad muna ja liha efektiivsemalt. Sobib talumajapidamisse nii muna kui liha saamise eesmärgil. Kasutatakse uute tõugude ja krosside loomisel. Roodailendi tõug loodi USA-s Rhode Islandi ja Massachusettsi osariikides kohaliku kanade, õlevärviliste sanghai ja punakaspruunide malai kukkede ning pruuni leghorni munakanatõu baasil. Roodailendi kanad on lihtharjaga, punaste kõrvalappide, kollaste jalgade ja tume- kuni pruunikaspunase sulestikuga. Saba- ja osa tiivasulgi on roheka helgiga mustad. Tuntakse ka valget sulestikuteisendit. Kuked 3,4-3,8, kanad 2,4-2,9 kg kehamassiga. Munatoodang 170-240 muna,
autosekssus kanadel. Seoses sellega, et lindudel on homogameetseks sugupooleks isased, avaldub retsessiivne tunnus sagedamini emastel (hemisügootsed), isastel avaldub enamasti dominantne suguliiteline tunnus. Hallikirju värvus kanadel on põhjustatud dominantsest geenist (B) ja see geen asub Z-kromosoomis. Retsessiivse geeni alleel (b) homosügootses olekus põhjustab sulestiku punaka värvuse. Kui on ristatud hallikirjuid plimutroki kanu (B) punakate roodailendi tõugu kukkedega (bb), saadakse F1-s kõik hallikirjud e viirikud kuked ja punakad kanad. Kukkedel (tibudel) on pea peal valge laik, kanatibudel aga see puudub. See asjaolu lubab koorumisel kohe kukktibud kanatibudest eraldada. Nimetatud tõud nimetati autoseksseteks (sulestiku värvus sõltub sugupoolest) kanatõugudeks. Tänapäeval selliseid tõuge ei kasutata, sest nad on võrdlemisi madala produktiivsusega. Pealegi saab koorunud tibude sugu määrata ka kloaagi kaudu.
annaabi.ee 
