Mängimistehnikad on poogenpillidel sarnased. Viiulil surutakse keeled vasaku käe sõrmedega vastu sõrmlauda, et saada vajalik helikõrgus, paremaga hoitakse poognat. Keele ja poogna kontaktkoht on roobi ja sõrmlaua vaheline ala, keeltega risti. Mängimine sõrmlaua lähedalt (sul tasto), roobi lähedalt (sul ponticello) Peale poogna jõhvipoolega mängimist kasutatakse vahel ka puupoolega keeltele löömist (con legno) ning sõrmedega keelte tõmbamist (pizzicato). Roobile, mis hoiab keeli, võib asetada kammikujulise sordiini helisummuti, mis muudab kõlavärvi pehmemaks ning summutab helisid. Vasaku käe randme kiire liikumise ja sõrmedega keeltele vajutamisega saab heli vibreerima panna, mis annab keelpilli kõlale iseloomuliku laulvuse (vibraato). KOKKUVÕTE See töö on seotud muusikaõpetusega, kultuurilooga, emakeelega ja arvutiõpetusega. Hele sai teada palju.. Viiuli ajalugu ta väga hästi ei teadnud
See mõnevõrra lihtsustab mängimist. mänguvõtete erinevuse tõttu nimetatakse neid keelpille näppepillideks. Pillikeeled toetuvad roobi peale ja roop annab nende võnkumised edasi kõlakastile. Roopi on vaja eelkõige selleks, et pillikeeled ei liibuks vastu sõrmlauda ja kõlakasti - siis ei saaks nad ju võnkuda. Keelpillimängija kasutab mõne muusikapala mängimisel sordiini. See on väike kammikujuline puutükike, mis asetatakse roobile. Ta summutab roobi võnkumist ning seetõttu muutub pilli hääl sumedamaks ja mahedamaks. Muusikalõiku, kus on vaja mängida sordiiniga, tähistatakse itaaliakeelse väljendiga con sordino. Keelpillide häälestuspulgad tehakse puust. Nad on tihedalt teo sisse surutud ja nende külge kinnitatakse pillikeeled. Häälestuspulka keerates saab pillikeelt pingutada ehk pilli häälestada. Näppepillidel (kitarr, mandoliin) on pillikeeled kinnitatud väikese metallist võlli külge
kohtadesse paigutatud metallnaastud. See mõnevõrra lihtsustab mängimist. mänguvõtete erinevuse tõttu nimetatakse neid keelpille näppepillideks. Roop. Sordiin - Pillikeeled toetuvad roobi peale ja roop annab nende võnkumised edasi kõlakastile. Roopi on vaja eelkõige selleks, et pillikeeled ei liibuks vastu sõrmlauda ja kõlakasti - siis ei saaks nad ju võnkuda. Keelpillimängija kasutab mõne muusikapala mängimisel sordiini. See on väike kammikujuline puutükike, mis asetatakse roobile. Ta summutab roobi võnkumist ning seetõttu muutub pilli hääl sumedamaks ja mahedamaks. Muusikalõiku, kus on vaja mängida sordiiniga, tähistatakse itaaliakeelse väljendiga con sordino. Häälestuspulk - Keelpillide häälestuspulgad tehakse puust. Nad on tihedalt teo sisse surutud ja nende külge kinnitatakse pillikeeled. Häälestuspulka keerates saab pillikeelt pingutada ehk pilli häälestada. Näppepillidel (kitarr, mandoliin) on pillikeeled
häälestuspulgad Kuulame: sitar Vina peetakse vanimaks pilliks (kasutavad looduslike materjale valmistamiseks) Sõrmlaud, kõlakast (2muna) juba juttu veedahümnides. Peetakse keelpillide kuningannaks. Sarod lauto taoline näppepill põhikeeled, resonaatorkeeled, burdoonkeeled, ümara kõlakastiga, mis on kaetud vibreeriva membraaniga (boanahk v. pärgament) Tampura burdoonpill, keeled kinnituvad roobile, keelte ümber siidilõng Puhkpillid: Flöödi erikujud Oboe erikuju Pungi maotaltsutajate pill, 2 toru (meloodiatoru ja burdoontoru), ülal need ühinevad Löökpillid: Tabla 1) Kõrgehäälestusega 2) Madalahäälestusega Kuulame: Tabla Kellad (rauast), kulinad jalgade ümber, ksülofonid Kuulame: India teatrimuusikat (löökpillid) ja budistliku retsetatiivi Kuidas pillimehed kastides paiknesid?
annaabi.ee 
