J.Jõgevesti juhatusel julge luureretke vaenlase seljataha, tekitades sellega juba vapustatud vaenlase ridades tõsist kabuhirmu. Meie vastulöögi tulemuseks oli, et Landeswehr'i seisukord Pihkva kivitee ja Koiva jõe vahel muutus äärmiselt ohtlikuks." Ainult suure vaevaga, " märgib VI reservkorpuse ülem ise, "suutsid veel mõlemad kolonnid raskeis võitlusis endid tagasi tõmmata." 22.juuni pärastlõunal oli Võnnu all tekkinud soodne olukord vastase lõplikuks löömiseks. Ronneburgi all võitles 3.polk 22.juunil edukalt pealetungiva vaenlasega. Ohtlik hetk tekkis 9. ja 1. roodu liitekohas, kus ühel vaenlase osal läks korda tungida Ronneburgi endise ordulossi varemeteni. Sealt ähvardas ta edasitungiga 3.polgu juhtimiskeskust. Et väeosa oli vaenlase korduvate kallaletungide tagasilöömiseks ära kasutanud kõik oma varud, siis sai jalamaakuulajate komando ülema ajutine kohustetäitja, ohvitseri asetäitja Ferdinand Silman käsu tõkestada vaenlase edasitung. F
eurozine.com/articles/2004-03-09-brueggemann-et.html 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Landesveeri_s%C3%B5da 5. http://www.kool.ee/?5765 6. http://www.tg.tln.edu.ee/oppematerjalid/350/Eesti_Vabaduss %C3%B5da.doc 7. Hannes Walter Ausalt ja avameelselt Landeswehri sõjast. Tallinn. Perioodika 1989. ISBN 5-7979-0275-3 8. August Traksmaa. Lühike Vabadussõja ajalugu, Tallinn, Oliio 199. ISBN 5- 450-01325-6. 9. Karise, J. "Lemsalu, Roopa, Võnnu, Ronneburgi lahing (19. 23. 06. 1919) operatiivse ja taktikalise juhtimise seisukohalt". Tallinn, 1938
Kuid nüüd Kindral Goltz kasutas saadud ajapikendust, et ettevalmistada uut peatungi nii, et on tegemist Eesti ja Läti vahelise sõjaga. Selle jaoks anti Balti Landeswehr ja Saksa Rauddiviis Niedra nukuvalitsuse alluvusse ja moodustati "Läti armee." Anti juurde raskerelvastust, laskemoona, muud varustust, teostati õhuluuret, koostati pealetungiplaane. Eesti väejuhatus koondas oma eliitüksuse valka. Võnnu lahing (võitlused Lemsalu, Stolbeni, Ronneburgi ja Võnnu all). Võnnu vabastamine ja edasitung Riiani. Vaherahu: Võnnu lahing sai alguse 19. juunil Saksa pealetungiga. Ründaja rollis olev Rauddiviis pidas Rahvaväega lahinguid Lemsalu, Straupe ja Stalbe all. Ööl vastu 21. juunit saadeti lahingusse ka Balti Landeswehr, mis arendas pealetungi nii põhja kui kirde suunas. Saksa pealetungi suudeti aeglustada piisavalt kaua, et tuua kohale Valgas paiknevad reservid. 22. juunil
vastupidistele arusaamadele. Sakslased nõudsid Eesti vägede tagasitõmbumist eesti keelepiiri joonele Heinaste (Ainaži)- Valga-Irboska üldliinil, eestlased aga ei taganenud oma esialgsest direktiivist Landeswehri suhtes. Läbirääkimistel osalev USA kolonelleitnant Warwick Greene kaldus toetama sakslasi, kelle väeosi ta käsitas alluvatena Läti seaduslikule valitsusele, mida Niedra nukuvalitsus tegelikkuses polnud. Võnnu lahing (võitlused Lemsalu, Stolbeni, Ronneburgi ja Võnnu ümbruses). 17. ja 18. juunil esitas Landeswehri juht major Alfred Fletcher kaks ultimatiivset raadiogrammi, kus nõuti Niedra valitsuse nimel muuhulgas kaitserinde tagasiviimist 10 km põhja poole. Eesti ülemjuhatus neile ei vastanud ning jäi äraootavale seisukohale. 19. juuni hommikul alustaski rinde lääneosas sõjategevust Saksa Rauddiviis, alustades edasitungi Lemsalu (Limbaži) ja Roopa (Straupe,) suunas. 20
annaabi.ee 
