Ta ei teadnud sellest ,mis asub Mattise lossist väljaspool. Loviis laulis Ronjale igal õhtul enne magama minekut Hundilaulu. Ühel päeval lubas Mattis Ronjal lossist välja minna , aga hoiatas teda metsmarduste , härjapõlvlaste ,trollide ja Borka röövlite eest ja Põrguaugu eest , et ta sinna sisse ei kukuks.Ühel päeval ,kui Ronja metsa läks , hakkas juba pimedaks minema ja Ronja kohtus hallvanakestega , kes tahtsid talle halba. Õnneks tuli Mattis metsa Ronjat otsima ja päästis Ronja hallvanakeste käest ära. Ta ütles Ronjale ,et ta ei tohi metsas karta mitte midagi , hallvanakesed ja trollid saavad sellest aru. Nõnda päevad möödusid , Ronja käis metsas , ta ei kartnud enam härjapõlvlasi, metsmarduseid, metsa eksimist ega jõkke kukkumist. Ühel päeval läks Ronja Põrguaugu juurde , seal kohtas ta Birki,kes oli Mattise vihavaenlase Borka ja Undiisi poeg , kes oli sündinud samal päeval ,mil Ronjagi.
pane kätt ussipoja külge!" b) Mattis 8. Kuhu asusid elama Ronja ja Birk? b) Karukoopasse 9. Kes pugesid Birki ja Ronja peidupaika, kui nad käisid vajalike asjade järel? a) hallvanakesed 10. Mille üle tekkis Ronja ja Birki esimene tüli? a) noa kadumise pärast 12. Mis nime pani Ronja esimesele koduloomale? Kes oli see loom? 1a) Lia 2f)Hobune 13. Kelle mõtted on seatud sõnadesse: "Küllap kannan seda suve endas elupäevade lõpuni."? c) Birk ja Ronja 14. Kes ootas Ronjat ja Birki Karukoopa juures, kui nad olid metsmarduste käest pääsenud esimesel korral, teisel korral? 1b) Väikejõmm 2c) Loviis 15. Mis pidi otsustama ja kätte näitama, kes sobib pealikuks? b) metsloomavõitlus 1. Mis oli Ronja ema ja isa nimed? 2. Kui palju oli röövleid Mattise jõugus? 3. Kuidas nimetati kuristikku, mis Mattise lossi kaheks jaotas? 4. Kuidas nimetas Birk lossi põhjapoolset osa? 5. Mis on Birki vanemate nimed? 6. Kelle maja lõhkus Ronja talvel
kätte saada. Siis hüppas Ronja üle teisele poole kuristikku ja Borka võttis ta kinni. Järgmisel päeval läksid Undiis ja Loviis lapsi vahetama.Kevadel läksid Ronja ja Birk metsa Karukoopasse elama. Nad püüdsid endale hobused, kellele nad panin nimed Kelm ja Metsmüristaja.Ühe korra oli nel tüli noa kadumise pärast. Kuid siis said nad kokkuleppele. Ühekorra, kui nad jões ujusid tahtsid Mardused nad kinni püüda, kuid nad suutsid põgeneda. Kui nad Karukoopale lähenesid ootas seal Ronjat tema ema. Ta palus Ronjal koju tagasi tulla, kuid Ronja ei olnud nõus. Siis tuli metsa Mattis, kes palus Ronja koju tulla, samuti ta ütles, et ka Birk võib tulla. Ronja oli nõus, kuid Birk läks ikkagi Borka juurde. Kuid siis sai Mattis aru, et ta peab ühinema Borkaga. Nad tegid metsloomvõistluse, võitis Mattis ja ta sai pealikuks. Järgmisel päeval jäi Kolu - Per haigeks. Hilissügisel ta suri. Terve talve olid kõik kurvad, kuid kevadel kõigi tuju paranes ning Ronja ja Birk
................................................................................... ....... 12. Mis nime pani Ronja esimesele koduloomale? Kes oli see loom? a) Lia d) lammas b) Kelm e) lehm c) Metsmüristaja f) hobune 13. Kelle mõtted on seatud sõnadesse: "Küllap kannan seda suve endas elupäevade lõpuni."? a) Borka ja Undiis b) Loviis ja Mattis c) Birk ja Ronja 14. Kes ootas Ronjat ja Birki Karukoopa juures, kui nad olid metsmarduste käest pääsenud esimesel korral, teisel korral? a) Mattis b) Väikejõmm c) Loviis d) Undiis 15. Mis pidi otsustama ja kätte näitama, kes sobib pealikuks? a) odaviskevõistlus b) metsloomavõitlus c) kiviviskevõistlus VASTUSED:1b, 2b, 3(lk. 30), 4a, 5a, 6b, 7( lk. 90 - 91), 8b, 9a, 10a, 11(pt. 12), 12a, 12f, 13c, 14b(esimesel korral), 14c(teisel korral), 15b.
Tallinnas on Villem Reimani tänav. Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi Musumägi on kunstlik küngas. See rajati 19. sajandil pargi romantistlike kujundustööde käigus endise Moskva rondeeli kohale Karl XI bastionil. Musumägi on olnud populaarne noorpaaride seas, kes käivad siin vahuveini joomas ja pildistamas. Musumäel ja selle ümbruses on tehtud ka vabaõhuetendusi, näiteks Emajõe suveteater etendas seal 1997. aastal "Robin Hoodi" ja 1998. aastal "Röövlitütar Ronjat". Toomemäe ohvrikivi on väidetav ohvrikivi, mille autentsus ja päritolu on teadmata. Kivil on kaks suurt lohku. On võimalik, et sellele omistati kultuskivi maine alles 19. sajandil. Matthias Johann Eiseni teatel kõrvaldati ohvrikivi 17. sajandil võitluses paganluse jäänuste vastu. tartu Ülikooli õigeusklik professor Pavel Viskovatov kinnitas 1894. aastal peetud ettekandes, et kivisse olla katoliikluse ajal raiutud augud püha vee jaoks ja kivi pühitsetud. 1879. või 1880
annaabi.ee 
