Esimene poolaasta on soodne aeg alustada lugema õpetamist täissõnameetodil. Laps uurib, mängib ja õpib palju ning tema intellektuaalne areng toimub kiiresti. Nad ei kaota huvi lugemise vastu. 0,5 -1 aastane - Lapsele pakuvad huvi sõnad, mis on seotud vahetu ümbrusega. Sageli esimeste väljaöeldud sõnad on need, mida on sõnakaartidelt näidatud. 1-2 aastane Lugemaõpetamise edukus sõltub palju lapsest. Sellises vanuses laps huvitub kõigest muust - kõndimisest, ronimisest jms. Vanemal tuleb leida viis, kuidas lugemine lapsele huvitavaks muuta.( Näiteks näidata sõnakaarte vaheldumisi piltidega või teha mõni põnev sõnamäng.) Sõnakaartidel peavad olema sõnad, mis last huvitavad. ( loomad ja sõiduvahendid nt) 2-3 aastane Lugema õpetamisel tuleb arvestada lapse soovidega, sest tal on juba kujunenud oma eelistused. Kahe aastasega tuleb kiiresti jõuda üksikute sõnade juurest sõnaühenditeni ja mängude juurde, et lapsel oleks huvitav.
Isa värvib tühja mesipuud. Tunnen vaha ja mesilaste lõhna, sest mind on pandud maas lamava mesipuukatuse sisse istuma, et oleksin jalust ära. Olen seal endaga väga rahul, kuid välja ronimine tundub väga keeruline. Vahetevahel see mõte siiski võlub mind, aga ma lükkan väljaronimist edasi, tean, et see on keelatud. Tahan suuremeelselt, et see RAHU kestaks, et isa seal lähedal rahulikult nokitseks, et kõik see roheline ja kuldne poleks minu ronimisest häiritud. Olen tasa ja vaatan ringi, mõnulen ja naeran. Saan aru, et mina olen väike, aga maailm on SUUR! Kolmas mälestus on 1948. aasta märtsist, küüditamise päevast. Olen nii umbes pooleteise aastane, seisan omast arust EMAGA võsa varjus ja näen, kuidas 6 eemal lähevad reed inimestega. Naabertalu peret viiakse ära. Mäletan selgelt, missugune oli ilm. Oli sulalumi, oli sombune, udune ilm, must jää oli lume alt välja sulanud.
• Lämminkäise surm ja elluäratamine – keha kokku rehitsemine ja kokkupanemine • Lämminkäise retk allilma ja seal sooritatavad ülesanded 45. Arutle (M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? Sampot võrreldakse nii samba, veski kui ka rahalöömismasinaga. Sampo pidamine sambaks on loogiline arvestades sõnade sarnasust ning lugusid Sampo otsa ronimisest. Ka sambana on tal erinevaid kujusid – maailmasammas, mille ümber maailm tiirleb ja mis tipneb Põhjanaelaga; „Rolandi sammas“. Sampo seostamine veskiga on samuti väga levinud – veski mis merre kukkunult jahvatab soola, ka veskiks tõlgendatud päike. Sampo ja veski tähendust seob sõna ’sammoko’, mis viitab seosele viljakusmütoloogiaga. Sampo kui rahalöömismasin on võrreldes teiste