Õpitud maitse vältimine on seoste kokkukuuluvus. Maitse vältimiseks on vajalik pikk intervall tingitud ja tingimatu stiimuli vahel. 27. Millest sõltub kesknärvisüsteemi jõudvate aistingute kvaliteet ja tugevus? Aistingute kvaliteet 28. Kuidas virgatsained ajus toimivad? Virgatsained 29. Loetle peaaju osad (näita pildil). Nimeta, mida nende funktsioonidest tead Peaaju osad. Tagaaju ehk rombaju on peaaju tagaosa, mis koosneb piklikajust (medulla), ajusillast (pons) ning väikeajust (cerebellum).Keskaju (midbrain) on peaaju keskel paiknev osa, imetajatel kängunud ning umbritsetud eesajust.Eesaju on (forebrain) kõige eesmine ja silmatorkavam osa imetajate peaajust. Jaguneb vahe- ja otsajuks. Pealtvaates eristub ajukoor, allpool talamus, basaaltuumad ja limbiline süsteem oma erinevate osadega. Piklikaju
saadab impulsi rakukehast edasi aksonisse. Aktsioonipotentsiaal on neuroni depolarsatsiooni poolt tekitatud elektriline plahvatus, mis tekib kui mingi stiimul paneb puhkepotentsiaali 0mV poole. Kui depolarisatsioon jõuab -55mV'ni tekib aktsioonipotentsiaal. Liigub edasi laviinina. Mis on neuroni depolarisatsioon? Depolarisatsioon on puhkepotentsiaali tõus neuronis. Liikumine 0mV poole. 4. KESKNÄRVISÜSTEEM. Kirjelda peaaju ja seljaaju. Peaaju kolmetine jaotus: · Tagaaju ehk rombaju on peaaju tagaosa, mis koosneb piklikajust (medulla), ajusillast (pons) ning väikeajust (cerebellum). · Keskaju on peaaju keskel paiknev osa, imetajatel kängunud ning umbritsetud eesajust. · Eesaju on kõige eesmine ja silmatorkavam osa imetajate peaajust. Jaguneb vahe- ja otsajuks. Pealtvaates eristub ajukoor, allpool talamus, basaaltuumad ja limbiline susteem
Funiculus lateralis (B7) hallainest ja närvijuurtest lateraalsemalt sisaldab ülenevaid ja alanevaid juhteteid 3. Funiculus ventralis (B8) ventraalsarvest ja –juurtest mediaalsemalt sisaldab alaneivaid juhteteid PEAAJU – ENCEPHALON ONTOGENEETILINE JAOTUS - neuraaltoru kraniaalne osa laieneb esmalt 3ks primaarseks ajupõieks: eesaju – prosencephalon (suuraju + vaheaju) keskaju – mesencephalon (keskaju) rombaju – rhombencephalon (tagaaju + järelaju) - esimene ja kolmas põis jagunevad omakorda kaheks -> tekib 5 sekundaarset ajupõit: otsaju – telencephalon vaheaju – diencephalon keskaju – mesencephalon tagaaju – metencephalon järelaju – myelencephalon - need on samanimeliste ajuosade algmeteks - neuraaltoruõõnest areneb ajuvatsakestesüsteem Fleksuurid - peaaju kasvab nii laiuses kui pikkuses
keskelt ja kõige viimasena sulguvad eesmine ja sabamine piirkond (mõnda aega on vaadeldavad avaused ehk neuropoorid). Posterioorses osas sekreteeritakse seljakeelikust retinoolhapet, mis indutseerib neuraaltoru arenema sabamiseks otsaks ja anterioorses osas ekspresseeruvad Hox geenid, mis määravad pea osa arengu (ajupõied). Nii tekib 3 ajupõikese staadiumist 5 ajupõiekese staadium. Selleks jagunevad ees- ja rombaju kaheks, keskaju jääb üheks. Eesajust tekivad ots- ja vaheaju, rombajust taga- ja piklikaju. Seljaaju selgmise struktuuri määrab ära epidermis, kõhtmise seljakeelik. Dorsoventraalsel polariseerumisel mängivad rolli Shh ja TGF-β perekond. Faktorid määravad ära, et motoneuronid tekivad ventraalselt (Shh) ja assotsatsiooni neuronid (TGF-β) dorsaalselt.
mistõttu neuraaltoru sulgumine algab piki A-P telge anterioorsemast poolest Neuraaltoru ajutiselt avatud otsi nimetakse vastavalt anterioorseks neuropooriks ja posterioorseks neuropooriks 65. Kuidas toimub neuraaltoru dorsaalne/ventraalne polarisatsioon (BMP, SHH) Imetajate neuraaltoru anterioorsesse ossa moodustub esialgu kolm laienenud ajupõiekest: eesaju (Prosencephalon), keskaju (Mesencephalon) ja rombaju (Rhombencephalon). Hilisemas arengus jaguneb eesaju otsajuks (Telencephalon; suuraju, hippokampus, haistesagarad) ja vaheajuks (Diencephalon; silma vesiikulid, hüpotaalamus, taalamus). Rombaju omakorda tagaajuks (Metencephalon; väikeaju, ajusild ) ja piklikajuks (Myelencephalon) Dorsaalne-ventraalne polarisatsioon 36 Ventraalne osa on mõjutatud seljakeeliku mesodermis (notokordis) sekreteeritud signaalmolekulidest (nt Sonic hedgehog -SHH) ning