Rooma ja etruski mõisted aatrium (kr. k. ater suits), algselt suitsuväljalaskeava, hiljem keskne hoov Kreeka või Rooma elumajas aedicula väike pühamu aditus sissepääs Rooma teatrisse (aditus maximus peasissepääsud kahel pool orkestrat) akvedukt veejuhe mägijõest vm looduslikust veeallikast linnani, ehitatud tellistest või kividest, seest vooderdatud tsemendiseguga, sageli toetatud ühe- või mitmekorruselisele kaaristule (orgusid ületades) alae Etruski templi tagaseina pikendused mõlemale poole külgedele, mille otsast hakkasid tavaliselt kolonnaadid, hiljem ka Rooma elamu külgtiivad (ainsus: ala) amfiteater Rooma teatriehitis, kus astmetena tõusvad istmeread ei asetsenud poolringi- või hobuserauakujuliselt nagu klassikalises antiikteatris, vaid ellipsikujuliselt ümber ovaalse areeni andron - koridor Rooma elamus apodyterium rõivistu antiikaja termides apsiid ehk exedra, poolringikujuline lõpetus basiilikal, väljakul, ...
sissemarssi Milanosse. 1813 tööd katkesid kuna Napoleon sai Leipzigi lahingus lüüa ja varsti pidi ka troonist loobuma. Ehitamine jätkus alles 13 aasta pärast. Tituse võidukaareks hakati ehitist nimetama sõjategevuse lõppemise puhul pärast Napoleoni vägede purustamist 1815. aastal Waterloo lahingus. Forum Romanum Teede pikkust arvestati Rooma riigis Forum Romanumist, mida peeti impeeriumi keskpunktiks. Foorumil asusid riigi tähtsamad ehitised, nagu senatihoone, mida nimetati kuuriaks, templid ja basiilikad, mis kõik olid kaetud marmoriga. Forum Romanum nägi hiilgav välja, jättes petliku mulje võimust. Tegelik võim oli keisri ja selle isiku käes, kes parasjagu juhtis Rooma sõjaväge.
kogudus end ülejäänud neljast pentarhia liikmest paremaks ja autoriteetsemaks pidas. Rooma oli pealinn ning suurim ja vanim keskus Õhtumaal. Samuti hakati seal koostama esimesi piiskoppide nimekirju, kirjutama üles Rooma pärimust ja piiskoppide tarkust. Roomast käisid teised piiskopid nõu küsimas, eriti tihe oli side Põhja-Aafrika ja Rooma vahel. Nikaia ja apostellik usutunnistus said aluse rooma usutunnistusest ehk Symbolum Romanumist. Esimestel Rooma paavstidel kuni Konstantinus Suureni 4. sajandil ei olnud poliitilist võimu. Siiski paistavad silma näiteks Viktor I ja paavst Kallistos, kes püüdsid paavsti kõrgemat positsiooni juurutada, Viktor I püüdis Lähis-Ida kogudusi sundima ülestõusmispühasid samadel kuupäevadel tähistama kui Roomas. Seoses võimu üle viimisega Konstantinoopoli hakkasid Rooma ja Konstantinoopol omavahel konkureerima, Rooma ei soovinud oma autoriteedist loobuda. Näiteks pidas Rooma
annaabi.ee 
