Näiteks iseseisvus Sooma ning vene enamlased pidid sellega leppima. Kuigi sõjas kaotanud riigiks tuleks eelkõige lugeda Saksamaad ( ja Austria- Ungarit), siis oli ka Venemaal suuri kaotusi, mistõttu väidan, et Venemaa oli sõjas pigem kaotanud riik. 4.Esimene maailmasõda ootused ja tegelikkus Seoses esimese maailmasõja algusega olid paljudel Euroopa riikidel omad ootused. Need ootused olid ka üheks sõja alguse põhjuseks. Siinkohal pean silmas sõja romantiseerimist- oli ju palju neid, kes pidasid sõda millekski hiilgavaks ja üllaks. Eeldati ka, et sõda jääb lühikeseks. Näiteks Saksamaal oli plaanis võita kogu sõda 3-4 kuuga. Tegelikkuses oli aastatepikkune sõda kõikidele riikidele kurnav ning sõja venimine tekitas tüdimust ja pahameelt. Maailmasõja tagajärjel muutus ühiskonnas paljugi. Näiteks arvasid ju mehed, et kui nad kord sõjast tagasi koju naasevad, siis hinnatakse neid ning nende ohvrimeelsust
Kreetlased kummardasid naisjumalust. Kreeta kuntstis kujutatakse naiste vestlusi, neid nimetati klatsiks või seltskonnaskandaalideks. Kreeta arhitektuuri on kujutatud naiselikuks: mugavaöt sisustayud maja ümbritsetud aiad, mis võiks näidata seda, et elu koondunud naiste ümber. Ruumid olid suured ja püsivad, meeste ruumid seevastu väiksemad. Homerose naistegelased Homerose luules on alati nähtud naiste ideoloogilist väärtustamist ja abielu romantiseerimist. Tuleb välja, et naistel oli palju iseseisvat võimu ehk koduse majapidamise valdkonnas. Ollakse arvamusel, et kogu antiikaja vältel oli naiste puudus (mehi rohkem). Ja et naisi kõigile ei jätkunud, siis neid väärtustati ja nad said ka võimu. Homerose tekstides rõhutatakse naiste kohalolekut ühiskonnas. Draamade naised Teater oli üks polise ehk linnriigi keskseid institusioone. Teatristes etendasid ainult mehed. Tekib küsimus, et kas naised üldse viibisid etendustel
Maailma waldorfkoolid on omavahel sarnased õppekava ülesehituse põhimõtete osas. Waldorf-pedagoogika on seega terviklik, kogu lapsepõlve ja noorust haarav hariduskontseptsioon. Rudolf Steineri pedagoogika inimõpetuslik alus saab märkimisväärset kinnitust tänu uutele uuringutele meditsiinis, psühholoogias ja neuroteadustes ning waldorf- pedagoogilises praktikas kogetakse kasvavat vanemate poolehoidu. Samas heidetakse ikka jälle ette lapsepõlve ,,romantiseerimist", mis on aktuaalne koos nõudmisega juba ,,tublisid nelja-aastaseid" kooli panna. Samuti õpetaja peab olema laste kõrval nii koolis kui lasteaias aitama teda suunata, kuid ei saa midagi nõuda, et laps peaks tegema just seda ja õpetaja ei tohi last suunata muutu õpetaja sarnaseks. Õppekava toimimine on seotud koolikorralduse ja juhtimisega, mis on waldorfkoolides mõneti erinev võrreldes meie traditsioonilise kooliga. Waldorfpedagoogilise õpetus- ja
annaabi.ee 
