Tristan ja Isolde 12. sajand Põhineb keltide legendil, mis sai populaarseks keskajal prantsuse luule kaudu. Jutustab armastusest Cornwalli rüütli Tristani ja Iiri printsessi Isolde vahel. Põhineb tõenäoliselt romantilisel lool kuningas Arthurist, rüütel Lancelotist ja kaunist Guineverest. Võib pidada üheks romantilisemaks armastuslooks keskajal SISU Teos on olnud aluseks mitmetele muusikapaladele, filmidele ja maalidele. MUUSIKA Saksa helilooja Richard Wagner kirjutas 1859 valmis ooperi “Tristan ja Isolde” Loost on inspiratsiooni saanud ka mitmed 20.sajandi muusikud FILMID “L'Éternel Retour” 1943 “Tristana” 1970 “La Femme d'à côté” 1981 “Tristan and Isolde” 2006 KUNST Salvador Dali “Tristan and Iseult” Aubrey Beardsley “Isolde” TÄNAN KUULAMA ST
Neid lahendatakse erinevalt, näiteks saab teha graafiku, sest siis on selge kes parasjagu telekat vaatab, kuid on ka teisi võimalusi, nagu uue teleka ostmine, kuid see vajab omakorda suurt väljaminekut. Paljudel inimestel on seriaalidest erinev arusaam. Kui telekas näidatakse mõnda tõsieluserja, siis tihtipeale hakkavad inimesed ennast tegelastega samastama. Kuid seriaalid ja reaalne elu on erinevad. See, mis telekas näidatakse on tehtud lihtsamaks, romantilisemaks ning probleemide lahendused on isegi teistsugused. Inimesed peaksid eristama oma elu televisioonielule, saab öelda, et meedia mõjutab inimest erinevalt. Televisioonil on nii häid kui halbu külgi. Mõned inimesed peaksid vähem telekat vaatama, kuid mõnedisegi natuke rohkem. Telekat on siiski vaja informatsiooni ja elamuse saamiseks. Otstarbekas on teha seda mõõdukalt ning mitte täiesti ära muganeda. Mida
Pariisi läbib Seine'i jõgi. Seine'i jõgi jaotab linna põhjapoolseks paremkaldaks (rive droite) ja lõunapoolseks vasakkaldaks (rive gauche). Nüüdisaegne linnakeskus paikneb Seine'i paremal kaldal. Seine'i vasakul kaldal asuvad teadusasutuste, kirjastuste ja raamatukauplustega Ladina kvartal ja endine kunstnike linnaosa Montparnasse. Üle Seine'i viib 33 silda. Pariis oli keskajal suurim linn Euroopas. Pariisi peetake maailma kõige kaunimaks ja romantilisemaks linnaks.7 Joonis 3. Pariisi linna kaart 4 Brief information about French People - http://www.nationmaster.com/country/fr-france/peo-people 5 World Urbanization Prospects: The 2007 Revision Population Database - http://esa.un.org/unup/p2k0data.asp 6 France (Major Cities): Regions & Marjor Cities Statistics & Maps on City Population http://www.citypopulation.de/France-Cities.html 7 Pariis Vikipeedia, vaba entsüklopeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Pariis
viljalõikus, künd, heinategu jne. Teine liik on tavandilaulud ehk kombestikulaulud: vastlapäev, mardipäev, jaanipäev, pööripäevad jne, kuid ka pulma- ja leinalaulud. Lisaks on veel karjase- ja hällilaulud. Kui regilaulud on valdavalt ühehäälsed, siis setu rahvalaulud on alati mitmehäälsed. Uuem rahvalaul Laulud hakkavad jutustama päevamuredest: võitlus pastorite ja mõisnike vastu. Naiste repertuaar muutub veelgi sentimentaalsemaks ja romantilisemaks. Tekstidele avaldas mõju saksa tõlkekirjandus. Uuem rahvalaul võttis üle mitmed regilaulu omadused ja ka säilitas need. Uueks laululiigiks said olme- ja mängulaulud. Uuem rahvalaul erines vanast ka vormiliselt: värsid koonduvad salmideks. Esialgu levis laul suusõnaliselt ja mäluga, hiljem hakati neid trükkima ning külakoolides laulma. * Meloodiline. Võrdlus: Vanemal rahvalaulul olid eestvedajaks/lauljaks naised , uuemal aga mehed.
inimese keha. Midagi pole pühamat. Kui inimese keha puudutatakse, puudutatakse taevast. Romantikute sensuaalsus osutab sellele, et neile on keha ja hing üheväärilised kirjatähed kosmoseraamatus. Nad tahaksid elamust edasi anda muutmatult, mis aga on võimatu, ja siit siis lõhe nede hinges (s.t. et kõike mida sa tunned ei ole võimalik väliselt avaldada. Lausutud mõte on vale) Kõige hingelisemaks, kõige romantilisemaks väljendusvormiks peavad nad muusikat. Seega on nende juures loomupärane nähtus sagedane muusikaliste võtete tarvitamine. Ilu, luule ja otsatus ristlevad kogu aeg romantikute mõistete vallas. Luule on neile romantika sünonüüm. Kõik, mis luuleline, on seotud armastusega, püha hingeõhuga, mis hõljub kõigi asjade ümber. Üksikud kujud, situatsioonid, juhtumused on tõelisele luuletajale ainult vihjed ühestainsast igavesest armastusest. Romantikud pöörasid suurt tähelepanu